Mikk Marran juhindub eesmärgist ja väärtustest

Foto: Raul Mee
Jaga lugu:

Teabeameti juht Mikk Marran liikus praegusele kohale pärast pea 16 aastat kestnud karjääri kaitseministeeriumis, olles seal viimased viis aastat kantsleri ametis. Veel ülikoolis õppides ametnikuleiva valinud praegune riigi välisluure juht läbis ministeeriumis kõik redelipulgad, tõustes 32-aastaselt organisatsiooni tippjuhiks. Võimalik vist ainult Eestis? Jah, kuid mitte ilma konkreetsete eesmärkideta, pädeva meeskonna toeta ja paraja annuse õnneta.

Mikk Marran Personalitöö aastakonverentsil  Foto: Raul Mee

Kui tumedate klaasidega must Volvo Mikk Marrani peale võtab ja läbi lumise Tallinna lennujaama suunas stardib, siis tundub, et väliselt on tõepoolest raske vahet teha erasektoris ja riigisektoris tegutseval tippjuhil. Hea ülikond, soliidne käekell, korralik sõiduk, täisplaneeritud kalender, asjaajamised välispartneriga – täitsa tavaline pilt. Isegi kalossid, mida Marran kingade peal kannab, ei paista harjumatu ekstravagantsusena, vaid täiesti praktiliste jalavarjudena arvestades kohalikke ilmaolusid. Kas üldse saabki juhte nii vastandada?

„Ma loodan, et ma ei söö oma sõnu, aga ma tahaks kindlasti oma karjääri vältel proovida ka erasektorit. Kasvõi selle pärast, et ma saaks öelda, et ma olen seal olnud ja näinud ja teinud,“ tõdeb Marran, lisades samas, et praegu kõrvalt nähes ei paista era- ja riigisektori juhtimisel palju vahet olevat.

„Erasektoris on eesmärk palju-palju selgem kui riigisektoris. Laias laastus on seal su eesmärk teenida ettevõttele rohkem tulu, kasvatada käivet, tagata suuremad marginaalid. Riigis on natuke raskem seda ühte eesmärki seada, aga ma arvan, et see, mis eraldab riigisektoris häid juhte kehvadest juhtidest on see, et head juhid suudavad riigisektoris oma tegevust ja oma asutuste tegevust fokusseerida. See on tippjuhi kõige suurem väärtus, kui ta suudab organisatsioonile seada eesmärgi ja juhtida organisatsiooni selles suunas. Kehtib seesama kuulus USA president Kennedy lause, et ka koristajatädi peab teadma, mis on tema panus Kuule jõudmisel.“

Marrani arvamuse kohaselt peaks ka riigisektoris rohkem mõtlema põhieesmärgile ning  seeläbi on järjest raskem põhjendada tegevusi, et alati on nii tehtud ja selline on olnud traditsioon. „Olen oma inimestele nii ministeeriumis kui teabeametis öelnud, et tegevust planeerides peaks mõtlema, kas see tegevus on riigi kaitse huvides. Või peaks võtma ette hoopis muu asja, mis on küll järjekorras nr 3, aga ma näen selgelt, et see aitab kaasa riigi kaitsmisele ja jätma hoopis selle esimese ja teise tegevuse ära.“

Ega laiem avalikkus ministeeriumi kantslereid palju tea. Mõned nimed on küll meediasse sattunud, kuid üldiselt neid nägupidi ei tunta. Nii on tegelikult ka Mikk Marraniga ning sellega on ta nõus, et ongi parem, kui ministeeriumi tegevjuhid saavad oma tööd teha ilma liigse tähelepanuta. Küll aga teatakse poliitikutest ministreid. Neid vahetub ka oluliselt tihedamini kui tippametnikke – nii on Marran oma karjääri jooksul koos töötanud kokku kümne ministriga, viiega neist oma kantsleriameti jooksul.

 

Mikk Marrani sõnul on vaatamata koalitsioonide ja ministrite vahetumisele suudetud erinevate valitsemisalade ministeeriumites üldist fookust hoida – liiatigi kaitseministeeriumis, kuna riigikaitse osas on olemas juba 1992. aastast täielik konsensus, mis suunas liikuda. „Kantsleri põhifunktsiooni ongi hoida asutuse jätkusuutlikkust.  Isegi siis, kui tulevad ministrid väga eriliste mõtetega ja tahavad kõike testima hakata,  siis jah, kantsler peab tegelema nende mõtetega, aga samas peab ta tagama, et suur protsess liigub edasi õiges suunas. Kui tulevad suured käratused ülevalt poolt, siis  lähed oma tuppa, hingad sisse-välja ja otsustad, millise info sa oma filtrist läbi lased ja alla edasi annad või ei anna üldse edasi.“

Teabeameti peadirektor Mikk Marran esineb 19.-20. mail 2016 Pärnu Juhtimiskonverentsil „Juht kui õpetaja“ ettekandega Avatud ja tänapäevane juhtimine riigikaitses – mission impossible?“

Ta räägib, kuidas juhtida tulemusi ja juurutada visiooni riigikaitses ja luures – valdkondades, mis vajavad tasakaalu muutuste ja stabiilsuse, riskivalmiduse ja ettevaatlikkuse ning avatuse ja suletuse vahel.

Eesmärk pane paika koos meeskonnaga

Eesmärk ei pühitse abinõu

Kraad annab kvaliteedimärgi

Investeeri aega selgitustöösse

Mikk Marran on teabeameti juht alates selle aasta jaanuarist.

Teabeamet on kaitseministeeriumi valitsemisalal olev julgeolekuasutus, mis tagab riigi julgeoleku, kaitstes põhiseadusliku korra püsimist mittesõjaliste ennetavate vahenditega. Teabeamet kogub ja töötleb julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet ning teeb riigi vastu suunatud kuritegude ärahoidmiseks koostööd kaitsepolitseiametiga.

Enne teabeametit töötas ta kaitseministeeriumi kantslerina. Oma karjääri kaitseministeeriumis alustas Marran 1999. aastal, olles juhtinud erinevaid osakondi ja olnud kaitseinvesteeringute asekantsler. Aastatel 2006-2009 töötas Marran Eesti alalises esinduses NATO juures kaitsetalituse direktorina.

Mikk Marranil on magistrikraadi rahvusliku ressursi strateegia alal Ameerika Ühendriikide National Defense University’st. Bakalaureusekraadi sai ta Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas haldusjuhtimise erialal.

Mikk Marranit on autasustatud presidendi Valgetähe III klassi ordeniga, kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga ning kahel korral kaitseväe teeneteristiga.

Foto: Andres Haabu

Arvamused Mikk Marranist

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras:

Foto: Andres Haabu

Andres Vosman, kolleeg kaitseministeeriumist, president Ilvese endine julgeolekunõunik:

fun

Foto: Andras Kralla

Aivo Adamson, ASi Starman juhatuse esimees

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee