30 september 2016
Jaga lugu:

Tervem ja rahuldust pakkuvam elu on treenitav

Foto: erakogu

Meelerahu ja tähelepanu koolitaja Marika Ivandi luges Äripäeva raamatuklubi raamatut „Aju emotsionaalne elu“ ning rakendab nüüd raamatus toodud harjutusi oma igapäevaelus, et muuda paremaks oma tervist ja suhteid.

Raamatu „Aju emotsionaalne elu“ autor Richard J. Davidson on Madisonis asuva Wisconsini ülikooli psühholoogia ja psühhiaatria professor ning sama ülikooli juures tegutseva Terve meele uurimise keskuse juht. Ta mediteerib juba aastaid igal hommikul 45 minutit ehk teadvustab täiel määral hetkel teadvuses valdavat objekti, olgu selleks objektiks mõni kehatunnetus, emotsioon, mõte või väline stiimul, kuid ta ei lase sellel teadvust üle võtta.

Lääne teadus ja budistlikud meetodid

Tänu Tiibeti budismi juhi dalai-laama huvile neuroteaduse vastu, õnnestus tal uurida kogenud mediteerijaid, kes on veetnud üle 10 000 tunni vaimset vaimutreeningut tehes, ning eristada nende ajus püsivaid muutusi. J. Davidson on pühendanud end sellele, et lääne teaduse vahendeid kasutades valgustada ja uurida neid vaimse treeningu nähtusi ja meetodeid, mis on olnud budistliku õpetuse keskne osa juba 25 000 aastat.

Ühel teadliku rahunemise ja keskendumise koolitusel osaleja kurtis pideva väsimuse üle. Tal oli keeruline lühikesi praktilisi harjutusi teha, sest nagu ta silmad kinni pani, nii jäi magama. Huvitav muutus toimus aga keha teadveloleku harjutust tehes, mil osalejad lamasid selili, keskendusid aeglaselt ja rahulikult sellele, mida erinevad kehaosad varbaotstest pealaeni tundsid, tunnetasid oma abaluude ja küünarnukkide all olevat põrandat, pakitsusi pahkluudes, põlvedes, puusades … . Seni väsimusega pidevalt silmitsi seisnud osaleja tundis ennast peale orienteeruvalt 20 minutit kestnud harjutust nagu uuena, välja puhanud ja erksana.

Vaimne halvatus tõusmas levinuimaks haiguseks

Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal koges 2013./2014. õppeaastal peaaegu iga neljas Eesti 15-aastastest poistest ja peaaegu iga teine samaealistest tüdrukutest vähemalt üht depressiivset episoodi, seda on 5-6% rohkem kui neli aastat varem (Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika tudeng Diana Vähi: me peame rääkima vaimsest tervisest, 18.04.2016). Psühhiaater Helena Lass tõi Vaikuseminutite koolitajate ettevalmistuse käigus välja, et iga kolmas töötaja on stressi tõttu haiguslehel olnud ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt on aastal 2030 haigus number üks vaimne halvatus.

Vaimset halvatust võivad põhjustada depressioon, stress, sõltuvus, ärevus- ja kohanemishäired jne, mis kaasnevad meeletu kiirustamise, killustatuse, ebastabiilsuse jm infoühiskonnale iseloomulikuga. Pingeseisundis esineb sagedasti meeleolu langust, väsimust, unetust või unisust, ärevust. Pikaajaline pingeseisund ehk stress mõjub organismile hävitavalt, ta laastab eneseusku ja tekitab hirmu. Kui stressirohkele pingutusele ei järgne puhkust ja stressiseisund kestab kaua, võib see vallandada depressiooni.

Mark Williams ja Danny Penman kirjutavad raamatus „Ärksus: tee rahuni pöörases maailmas“, et depressioon levib maailmas jalustrabava kiirusega. Ligi 10% elanikkonnast kannatab järgneva aasta jooksul suure tõenäosusega kliinilise depressiooni all. Ja olukord muutub ilmselt halvemaks. Vähem kui kümne aasta pärast võtab depressioon suuremat lõivu kui südamehaigused, artriit ja paljud vähivormid. Varem oli depressioon hilise keskea haigus, nüüd ründab see esimest korda kahekümnendate eluaastate keskel ja märgatav arv inimesi kogeb esimest lainet juba teismeeas.

Depressioonist naljalt lahti ei saa

Tegu on püsiva haigusega, kuna 15-39% selle all kannatajaid on ka aasta hiljem depressioonis. Kõige hirmutavam on see, et depressioon kipub naasma. Kui oled juba korra depressioonis olnud, on tõve kordumise tõenäosus 50% – isegi siis, kui oled täielikult tervenenud. Ei ole tarvis palju kujutlusvõimet eeldamaks, et paari aastakümne jooksul muutuvad rahulolematus, depressioon ja ärevushäired rahulolu ja õnnetunde asemel tavaliseks vaimuseisundiks.

Emotsioonid pole tühine pealispind

Raamatut „Aju emotsionaalne elu“ kirjutades oli Richard J. Davidsoni eesmärk range teaduslikkusega näidata, et emotsioonid pole neuroloogilisest aspektist kaugeltki mingi tühine pealispind, milleks peavooluteadus neid omal ajal pidas, vaid et emotsioonid on ajutegevuses ja mõistuse elus kesksel kohal. Richard J. Davidson on afektiivse neuroteaduse alal teinud 35 aastat uurimistööd ning jõudnud selle tulemusel sadade avastusteni.

Raamatus kirjeldab ta elavalt uuringuid, mida ta on teinud nii loomade kui inimestega, sh kogenud mediteerijatega  ja kuidas need on näidanud, et vaimne treening võib muuta ajuaktiivsuse mustreid nii, et tugevnevad empaatia, kaastunne, optimism ja heaolutunne, teadlikkuse kaudu muutub aju. Me ei pea olema homme tingimata seesama, kes oleme täna. Kui oleme ärevuses või tuju on halb, siis saame oskuslikult toimides ise ennast aidata. Emotsioonid teevad elu mõtestatuks ja rahuldust pakkuvaks, kui oleme piisavalt teadlikud ja seda tahame. Me saame mediteerimise ja teiste vaimsete treeningute teadlikul ja järjepideval tegemisel ise oma elu rahuldustpakkuvaks muuta. Teadlikkuse kaudu aju muutmist toetavad harjutused on inspireeritud aastatuhandetevanustest mediteerimistraditsioonidest ja 21. sajandi psühhiaatriameetoditest. Raamatu autor selgitab, et armastab nii tõsiteadust kui avastuste tavaellu jõudmist.

Raamat „Aju emotsionaalne elu“

Autor: Richard J. Davidson

Vaata lisainfot SIIT.

Lapsed said treeningust abi

Selle aasta aprilli ja mai kolmapäevadel viisin laste ning nende vanematega orienteeruvalt 2 tunni jooksul rahunemist ja keskendumist toetavaid harjutusi ning mänge läbi, igal nädalal saatsin ka isikliku praktika juhendi, et osalejad saaksid igapäevaselt oma rahunemist ja keskendumisvõimet treenida. Me alustasime hingamise ja kuulamise teadvelolekuga, jätkasime vaatlemisse, kompamisse ja maitsmisse süüvimisega, samuti heasoovlikkuse meditatsiooniga, mille puhul keskendusime kõige lähedasematele, soovides, et nad oleksid kannatustest vabad, seejärel iseendale, mõnele olulisele inimestegrupile, mõnele ainult nägupidi tuttavale, kuni see soov hõlmas kogu inimkonda. 4. klassi Sander tõi viimasel kohtumisel välja oma ema öeldu, et Sander on rahulikum. 6. klassi Robert lisas, et tal on lihtsam ennast kellegi mõttetust jutust välja lülitada. 1. klassi Uku ema aga tõi välja, et ta märkab enam ja taipamisi on rohkem.

Kaheksanädalane programm hõlmas neidsamu teadvelolekul põhinevaid stressimaandamise harjutusi, mida Richard J. Davidson palus Massachusettsi Worcesteri meditsiinikooli stressimaandamise kliiniku ja meditsiini, tervishoiu ning ühiskonna teadveloleku keskuse loojal Jon Kabat-Zinnil ühe ettevõtte töötajatele õpetada, et ta saaks hinnata, kuidas selline intensiivne teadveloleku meditatsioon kaheksa nädala jooksul mõjutab uuringus osalejate tervise ja vaimse tegevuse näitajaid ning kutsub emotsionaalses stiilis mõõdetavaid ja olulisi muutusi esile.

Ole teadlik oma emotsionaalsest stiilist

Psühholoogia on viimasel ajal väga innukalt kõiksuguseid klassifikatsiooniskeeme vorpinud, väites, et on olemas neli temperamenditüüpi, viis isiksuseomadust ja teab kui palju iseloomutüüpe. Need skeemid ei põhine ajumehhanismide adekvaatsel analüüsil. Kõik, millel on pistmist inimeste käitumise, tunnete ja mõtteviisidega, tuleneb ajust, seega peaks ka iga pädev klassifikatsiooniskeem põhinema ajul. Richard J. Davidson töötas paljude rangete katsete tulemusena välja emotsionaalse stiili kuus mõõdet: säilenõtkus – kui aeglaselt või kiiresti tagasilöökidest toibutakse, hoiak – kui kaua ollakse võimelised säilitama positiivset emotsiooni, sotsiaalne vaist – kui varmas ollakse ümbritsevatelt inimestelt sotsiaalseid signaale vastu võtma, eneseteadlikkus – kui hästi tunnetatakse emotsioone peegeldavaid kehalisi aistinguid, kontekstitundlikkus – kui hästi suudetakse reguleerida oma emotsionaalseid vastuseid, arvestades parasjagu toimivat konteksti, tähelepanelikkus – kui terav ja selge on fookus. Kui olete näiteks oma armsa teisepoolega hommikul tülitsenud, võite kogu ülejäänud päeva ärritunud olla. Te ei pruugi taibata, et põhjus, miks te olete nipsakas, torisev ja jäme, peitub selles, et te pole taastanud oma emotsionaalset tasakaalu – see viitab aeglase taastuja stiilile.  

Raamatus kirjeldatud emotsionaalse stiili kuus mõõdet annavad ülevaate lähtepunktist ehk tänasest seisust. Iga otsus muuta oma lähtepunkti ükskõik millise mõõtme osas peaks põhinema läbikaalutud enesevaatlusel. Tasub päriselt mõelda, kas praegune lähtepunkt takistab teid olemast see, kes te tahate olla, ja elamast elu, mille poole püüdlete. Kui olete oma emotsionaalsest stiilist teadlik, saate kohandada oma elu nii, nagu teile sobib. Põnevusega joonistasin raamatu abil oma emotsionaalse stiili diagrammi. Nüüd rakendan raamatus toodud harjutusi ja teadliku rahunemise ning keskendumise koolitusel õpitavaid harjutusi oma säilenõtkuse ja kontekstitundlikkuse mõõte tugevdamiseks, et oma tervist ja suhteid paremaks muuta.  Oma emotsionaalsest stiilist teadlik olemine aitab leida ka sobivaima ameti.  Mõnikord on mõistlik lähtepunkti muuta, kuid võib muuta ka oma maailma – vahetut keskkonda ja eluviisi – nii, et see sobiks teie emotsionaalse stiiliga paremini. Meelerahu ja tähelepanu koolitaja  jaoks osutus raamat tõeliseks kullaauguks ja seda ilmselt igaühele, kes püüdleb tervema ja rahuldustpakkuvama elu poole. Kõigepealt saab lugeja suurepärase ülevaate pikkade aastate jooksul tehtud avastustest, emotsionaalse stiili kuue mõõtme abil määratleda oma lähtepunkti ja kirjeldatud harjutuste abil kohandada oma elu selliseks, nagu talle sobib.

Autor: Marika Ivandi, meelerahu ja tähelepanu koolitaja

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee