21 september 2018
Jaga lugu:

Hea projektijuht on ettevõtte kroonijuveel

Projektijuhtimise muutunud trendidest räägib Teva Baltics juhatuse esimees ja Balti regiooni juht Jānis Meikšāns.

Pixabay.com  

Mis on projektijuhtimises uut 2018. aastal, mis üldse projektijuhtimist kui elukutset ees ootab?

Et vastata nendele küsimustele, peab mõistma, mis eristab projektjuhtimist tavalisest ärijuhtimisest. Projektijuhtimist on eristatud juba üsna kaua, eelkõige tööstuses; põhierisus tavajuhtimisest on ajalised piirid ehk selge algus ja lõpp. Sellele vastanduvalt peetakse tavaäri alaliseks ja tegevusi regulaarselt korduvateks – neil on küll algus, kuid ei nähta ette selget lõppu.

See ilmselt oli nii üle 100 aasta tagasi, kuid tänapäeval on situatsioon muutunud. Kui mõelda klassikalisele projektijuhtimisele, kujutame ette näiteks maja ehitamist – igaüks teab, et alustatakse vundamendist, siis ehitatakse korrused ja lõpuks katus ning ongi lõpetatud. Ka klassikaline äri on kaasajal muutunud – eeldus, et alalised ja isekorduvad protsessid loovad samasugust väärtust igas tsüklis, enam ei kehti. Vähemalt kui ma vaatan oma tegutsemisvaldkonda – biotehnoloogia, farmaatsia, tervishoid laiemalt – ma ei näe selliseid protsesse ning ma ei oska nimetada ka ühtki teist ärivaldkonda, kus see veel nii toimiks.

Miks? Põhjus on väga lihtne – elame postindustriaalsel ajastul, kus industriaalajastu reeglid enam ei kehti. Kaasajal on aeg n.ö tihendatud ning kõigil protsessidel on lühem elutsükkel. Veelgi enam, protsessi iga järgnev tsükkel ei korda enam täpselt eelmist, vaid on pigem unikaalne. Selles perspektiivist võib öelda, et kõik meie ümber projektistub. Lisaks ajalisele raamistusele on tänapäeval enamik protsesse selgelt piiritletud ka ressursside, tegevuste ja tulemite osas.

Minnes tagasi küsimuse juurde, võib öelda, et enamik inimesi on tänapäeval projektijuhid. Toon ühe näite: 3. septembril oli esimene koolipäev, milleks kooliealiste lastega pered valmistusid. Lapsevanemad pidid ostma koolitarbeid mingi piiratud eelarve raames, pidid lapsi ette valmistama ja suhtlema erinevate osapooltega jne, et kõik oleks selleks päevaks valmis. Seega on lapsevanem projektijuht vaatamata sellele, et ta on kodune ja et tal ei ole vastavat haridust. Selliseid näiteid veel lihtsam tuua ärist, mis on dramaatiliselt muutumas, tingituna eelkõige tehnoloogia ja kommunikatsioonivõimaluste arengust. Klassikalist äri tänapäeval enam ei eksisteeri, sõltumata vastava hariduse omamisest on kõik projektijuhid ja lihtsalt peavad projekte juhtima, samm-sammult, tsükkel tsükli järel.

Milline on inimese roll protsessides?

Industriaalajastul käsitleti inimest rollitäitjana süsteemis, nagu on üks pusletükk suuremas pildis, mis on projekt. Seega oli tähtis leida sobiv, vajalike oskustega inimene ja paigutada ta õigesse kohta. Iga pusletükk pidi töötama perfektselt, et süsteem töötaks nagu Šveitsi kell.

Tänapäeval on inimestel projektides märksa suurem roll. Keegi ei pea inimest enam pusletükiks või mutrikeseks süsteemis. Igal inimesel on oma agenda, motivatsiooniallikad, oma tee ja suhted mitmete koosluste ning äridega, oma stiil. Talentide roll on täna suurem kui kunagi varem – avatus, kultuuriline intelligentsus, vajalikud oskused ning isegi mõned kaasasündinud omadused saavad erilise eelise projektistunud maailmas. Sellised inimesed on ettevõtetele nagu kroonijuveelid, nad on tähtsamad kui mõni spetsialist mingis kindlas positsioonis, kuna võivad saada vedavaks jõuks kogu ettevõttele. Konkreetsemalt, leides kusagil sellise juveeli, peaks ettevõte vajadusel kogu vastava funktsiooni liigutama selle juveeli lähedusse, kasvõi teise riiki. Näiteks kui märkame Eestis mõnda talenti, peaksime sarnase funktsiooni ehk Lätis ja Leedus sulgema ning liigutama selle Eestisse ja vastupidi. See on printsipiaalselt uus lähenemine – talent on palju tähtsam kui mehhanism, projekt.

Oluline on pühendumine, mida ei saa osta. On palju võimalusi pakkuda oma töötajatele täiendavaid hüvitisi, kuid need ei garanteeri pühendumist, mis on kaasajal ülioluline.

Projektid muutuvad üha keerukamaks. Lisandub uudseid huvipooli, nende motiveerimine on erinev, ilmevad kultuuride vahelised erinevused, globaalsed huvid jne, mida kõike peab projektidega tegelemisel arvestama. Projektijuhtidel on soodumus teha põhjalikke kirjeldusi ja plaane, sadu lehekülgi teksti, jooniseid ja tabeleid selle kohta, kuidas projekti teostada. Minu arvates see ei aita palju. Räägime VUCA (volatility, uncertainty, complexity and ambiguity) maailmast, mis tuleneb USA militaarsüsteemist – muutlikkus, määramatus, keerukus ja mitmetähenduslikkus. Maailm on pidevas muutumises ja selles ei saa projekte juhtida keerukal, liigpõhjalikul viisil, sest see enam ei taga projekti edukust. Mida keerukam on plaan, seda vähem on lootust projekti edukale teostamisele.

Ma usun lihtsatesse plaanidesse ja strateegiatesse, mida saab lihtsalt ja kiiresti selgitada ka keerukate ülesannete puhul, kuna peame määratlema vaid põhilise muutuvas keskkonnas. Süsteemiteooriast lähtudes ei saa kõike arvesse võtta ja kuna kõik muutub kiiresti, siis kui oleme oma 100leheküljelise plaani valmis saanud, on juba liiga hilja, plaan on vananenud. Seega on oluline fikseerida olulisim ja jätta ruumi talendikatele inimestele tegutsemiseks.

Lõpuks tahaksin küsida ühe provokatiivse küsimuse – kas sinu firma DNA-sse on edukuse kood sisse kirjutatud? Küsimus on, kas oleme määratud võitma või kaotama, kui alustame uut projekti või ettevõtet? Toon oma kõnes projektijuhtimise aastakonverentsil Baltic PMDays 2018 paralleele biotehnoloogiaga, kus tegeleme elusorganismide DNAga. Ettevõtted on ka elavad organismid ja kuna elavatel organismidel on DNA, siis on ka ettevõtetel. Tavaliselt arvatakse, et organisatsiooni DNA on selle kultuur. Kultuur on kesksem element, mis määrab, kuidas ettevõte ühiskonnas käitub. Seega saab väita, et organisatsiooni edukus on kirjutatud tema DNAsse ja et jätta midagi ka üllatuseks, siis ma siinkohal enam pikemalt seda ei lahka.

Mis on erinevused Eesti, Läti ja Leedu projektijuhtide töös?

Ma ütleks, et suuri erinevusi ei ole, erinev päritolu üldse on tänapäeval vaevu märgatav. Näiteks autojuhid on kõikjal samasugused, sama võib öelda arstide kohta. Kuna suhtlemine toimub rahvusvahelisel tasandil üldiselt inglise keeles, pole ka keelebarjääre. Mõneti on see isegi kurb, aga see on globaliseerumise tagajärg.

Balti riigid on väga väikesed, eriti Eesti, siin võib näha üht mustrit – mida väiksem riik, seda rohkem üldpädevustega juhte ehk generaliste ja vähem spetsialiste.

Kui projektid on vältimatud tänapäevases äris, siis miks inimesed kipuvad pigem rääkima selle komponentidest – meeskonna juhtimine, muudatuste juhtimine, riskijuhtimine jne?

Vastus on väga lihtne – kuna klassikaline projektijuhtimine on välja suremas, eelistavad inimesed rääkida komponentidest, mis on endiselt väga tähtsad. Minu arvates on äärmiselt tähtis rõhutada, et vaid klassikaline, industriaalne projektijuhtimine on ehk oma tähtsust minetamas. Laiema filosoofilise kontseptsioonina mõistetav projektijuhtimine aga on tõesti vältimatu element pea kõigil ühiskonna tasanditel.

Kuidas te näete projektijuhtimist aastal 2025? Milline on tulevikus tüüpiline projektijuhtimine, kas selline elukutse säilib?

Nagu juba mainisin, klassikaline projektijuhtimine sureb tasapisi välja. Postindustriaalsel ajastul aga koosneb kogu elu igasugustest projektidest, mis on kõik omavahel seotud. Mis puutub n.ö klassikalist sertifitseeritud elukutset, siis usun, et selle väärtus pigem väheneb. Samas kasvab projektide juhtimise olulisus, kuna kõik juhivad projekte, isegi aru saamata, et nad sead teevad.

Jānis Meikšāns on projektijuhtimise aastakonverentsi Baltic PMDays 2018 (27.-28.09, www.pmdays.eu) peaesineja. Tal on 20 aastat töökogemust farmaatsiatööstuses turunduse ja müügi ning ravimite turustamisega tegelevates ettevõtetes, ettevõtte juhtimise kogemus Baltimaades, SRÜs ja Põhjamaades ja äri alustamisega seitsmel areneval turul.

Küsitles Vsevolod Boikov, Baltic PMDays 2018 poolne korraldaja, tõlkinud ja lühendanud Taavi Tamberg Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioonist.

Projektijuhtimist saa õppida koolitusel „Professionaalne projektijuhtimine“

Koolitaja: Tiit Valm

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 16.-17. oktoobrini

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Enimloetud
Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee