Uudised

Kuidas küsimuste abil lahenduseni jõuda?

SIGNE TÕNISMÄE, ICFI ACC TASEMEL COACH

12. november 2018, 12:04
Foto: Panthermedia/Scanpix

Majandusteaduse doktori Ott Pärna suuremahulisest “Töö ja oskused 2025” raportist selgub, et tulevikutrendide üks olulisemaid tõsiasju on see, et “veelgi olulisemaks muutuvad liidrivõimed ja eestvedamine, loovus, innovatsioon, katsetamine ja eksperimenteerimine, teistest valdkondadest üle toodud võtete kasutamine, ebakindluse ja riskide aktsepteerimine ning nende maandamine”.

Ma tahaksin teile välja pakkuda ühe põneva lähenemise – lahenduskeskse mõtteviisi –, mille abil on igal inimesel võimalik suurendada loovust ja innovatsiooni nii oma eraelus kui ka organisatsiooni keskkonnas.

Inimesed on erinevad ja sellest lähtuvalt on ka nende mõttekäik erinev. On neid, kellele meeldib pigem keskenduda probleemidele ning analüüsida, miks probleem tekkis ja kes selle eest vastutab (või süüdi on). Sellist lähenemist võib nimetada probleemikeskseks või probleemi analüüsivaks lähenemiseks. Aga on ka neid, kellele meeldib probleemi ilmnemisel keskenduda pigem lahendustele ja võimalustele ning panna fookusesse see, kuidas olukorda oleks võimalik lahendada. Sellist lähenemist nimetatakse lahenduskeskseks mõtteviisiks. Coach’ina meeldib mulle keskenduda lahenduskesksele mõtteviisile, sest oma praktikast lähtuvalt näen, kui palju tõhusam ja võimalusterohkem on lahenduskeskne mõtteviis.

Ajalugu on näidanud, et edukad ärimehed, loojad ja innovaatorid armastavad kasutada pigem lahenduskeskset mõtteviisi ja võimsaid küsimusi, et seeläbi käivitada loovus ja innovatsioon. Edukate ärimeeste, loojate ning innovaatorite äri ja elu on üles ehitatud heade küsimuste küsimisele.

Viimaseid uuringuid ja kirjateoseid lugedes julgen väita, et me oleme jõudnud ajastusse, kus küsimused on võimsamad kui vastused. Miks see nii on? See vastus on tegelikult väga lihtne ja see peitub meid ümbritsevas inforohkes maailmas.

Praegusel infoajastul on igal inimesel võimalik Google’i (või mõne muu otsingumootori) vahendusel olla ühenduses väga laiahaardelise informatsiooniga, kui inimene seda vaid viitsib ja teha tahab. Seetõttu ei ole maailmas enam väga palju selliseid ärivaldkondi, kus aastatetagune tehniline joonis või mudel on jätkusuutliku äri edu. Ärimudelite või jooniste asemel ostetakse ühest ettevõttest üle pigem inimesi (n-ö ajusid), sest juba olemasolevad tehnilised joonised/plaanid/mudelid vananevad kiiremini kui eales varem. Sellest lähtuvalt kasvab vajadus innovatsiooni ja loova mõtlemise järele kiire trendina.

See ei ole pelgalt trend kusagilt kaugustest, vaid sarnast trendi võib märgata ka Eestis – inimesi n-ö ostetakse üle ühest organisatsioonist teise ja seda just nende loova lähenemise, pealehakkamise ja innovatiivsete võimaluste nägemise nimel. Ja need inimesed oskavad küsida võimsaid küsimusi – mõned loomulikust vaistust, mõned õpitud nippide alusel.

Kuidas võimsate küsimustega lahenduskeskset mõtteviisi arendada?

Lahenduskeskse mõtteviisi keskmeks on võimsad küsimused. Võimsate küsimuste küsimine aitab inimesel keskenduda võimalustele ja lahendustele ning suunab tema mõtte eemale probleemidest ja selle analüüsimisest. Selle asemel, et keskenduda minevikule ja selle analüüsimisele, annab lahenduskeskne mõtteviis inimesele võimaluse keskenduda tulevikule ja panna paika tegevusplaan selle tuleviku saavutamiseks. Võimsate küsimuste küsimine sõltub loomulikult alati kontekstist ja teemast, mida sellega proovitakse lahendada, kuid heaks stardiks võib katsetada kolme lihtsat küsimust: miks? mis siis kui...? ja kuidas?

Miks?

“Miks” on üks sellistest küsimustest, mille küsimine tuleb eriti hästi välja just väikestel lastel. Täiskasvanud väga tihti miks-küsimuse peale igapäevases kiires maailmas ei mõtle ning sageli tuleb see päevakorda siis, kui inimene on jõudnud tupikusse või juurdleb (elu)väärtuste üle. Kiires elutempos toimetavad inimesed tihti auto­piloodil, sest meie kehale ja meelele on selline toimimise viis kõige mugavam. Mugavus ja harjumuspäraste mõtete üle juurdlemine innovatsioonile ja loovusele just kaasa ei aita.

Seda, miks inimesed igapäevaselt nii suure osa oma elust autopiloodil toimetavad, on uurinud ka neuroloog Robert Burton. Ta väidab, et üks peamiseks põhjuseid, miks inimesed miks-küsimust väga tihti ei küsi, on see, et inimesed arvavad, et nad teavad rohkem, kui nad tegelikult teavad. Tegelikkuses see aga nii ei pruugi olla. Teadmine, et me teame juba piisavalt hästi, kuidas asjad maailmas toimivad, loob meie ajule turvatunde ja annab signaali, et meil ei ole vaja edasi juurelda ehk küsimusi küsida. See aga viib varem või hiljem tupikusse. Mida siis teha?

Sakichi Toyoda, kes on Toyota tööstuse looja, soovitab iga olulise tegevuse kohta küsida viis miks-küsimust ning on seda lähenemist kasutanud ka oma äri edendamiseks. Ta on seda meetodit rakendanud kõikides oma organisatsioonides ja ütleb, et see ei ole mitte negatiivne probleemi analüüsimine, vaid “kaizen” ehk jätkusuutlik areng. Nipp peitub selles, et sa küsid viis korda miks-küsimust, oled avatud ja uudishimulik ning (teiste inimeste käest vastuseid otsides) ka hea kuulaja ning tulemuseks võib olla erakordselt innovatiivne vastus.

Siiski on miks-küsimuse küsimisel on ka üks reegel, mida tasub meeles pidada – miks-küsimust ei tohiks kunagi küsida mineviku ebaõnnestunud tegevuse kohta (nt miks sa nii tegid?), sest see pärsib jätkusuutliku arengu ehk kaizen’i mõtlemist. Fookust tuleb hoida olevikust tuleviku suunal.

Kui teema fookus on käes on aeg hakata keskenduma erinevate võimaluste nägemisele ja siin tuleb appi “Mis siis kui...?” küsimus.

Mis siis kui...?

“Mis siis kui..?” küsimus on “miks-küsimusest natukene erinev ja käivitab inimese ajus ka natukene teistsuguse protsessi. Kui miks-küsimus aitab sul näha ja mõista esile kerkinud teemat teise nurga alt, siis “Mis siis kui...?”-küsimus aitab sul ette kujutada ja visualiseerida kõiki neid erinevaid võimalusi, kuidas esile kerkinud probleemi lahendada. See on küsimus, mis on loodud selleks, et see käivitaks sinu meeltes tunde, et kõik on võimalik. Seda isegi siis, kui tegevusplaani koostamisel selgub, et osa mõtteid olid liiga utoopilised või ebareaalsed. See on küsimus, mis aitab inimesel mõelda väljaspool piire ja kaste ning käivitab ettekujutusvõime.

Mõtle näiteks küsimusele: “Mis siis, kui läbikukkumine ei oleks võimalik?” Milliseid mõtteid ja tundeid see sinus käivitab? Mida sa siis teeksid?

“Mis siis kui..?”-küsimust armastas oma loometöös kasutada ka multifilmide ja lõbustusparkide looja Walt Disney. Innovatsiooni ja loometöö erinevate võimaluste nägemine oli Walt Disney üks suurimaid tugevusi. Isegi siis, kui kõik “Mis siis kui..?”-küsimusega küsitud ideed ei hakka elama, tasub seda küsida, sest see treenib meie aju nägema võimalusi ja lahendusi kohast, kus seda oodata ei oskaks. Meie aju hakkab nägema ühendusi erinevate asjade vahel ning sellest võib sündida midagi täiesti uut ja erakordset. Selleks aga, et üle võlli mõtlemine pelgalt vaid unistamiseks ei jääks, tasub mõelda ka sellele, kuidas unistused reaalseteks tegevusplaanideks ja tegevussammudeks on võimalik teha- ja seda küsimuse “kuidas?” abil.

Kuidas?

Kuidas-küsimus on küsimus, mille eesmärk on suunata inimene reaalse tegevusplaani ja tegevussammude juurde. Selle küsimuse küsimisel võib osa “Mis siis kui...?” etapis küsitud ideid välja langeda. Samas võib osa ideid muutuda nii reaalseks, et loodud innovatsioon muudab positiivselt tervet maailma.

Siinkohal võib näiteks tuua reisikohvreid müüva tippjuhi Bernar Shadow’ kogemuse, kes 1970. aastal oma kahte rasket reisikohvrit mööda lennujaama tassides märkas, kuidas transporditöölised veeretasid kerge vaevaga kaupa ratastega kärudel ning tal tekkis mõte – kuidas luua sarnane kogemus lennukiga reisijatele, et reisikogemust meeldivamaks muuta? Ja tulemus on midagi sellist, milleta paljud reisimist enam ette ei kujutaks.

Kuidas-küsimus aitab inimesel planeerida ja välja mõelda vajalikud sammud, et idee, mõte või innovatsioon muutuks reaalsuseks.

Võimsate ja lahenduskeskset mõtteviisi käivitavate küsimuste küsimine on tegelikult väga lihtne. Kutsun teid julgesti proovima ja katsetama neid kolme lihtsat küsimust – “Miks?”, “Mis siis kui...?” ja “Kuidas?” ning vaadake, kuhu te oma vastustega välja jõuate.

Kui inimene keskendub sellele, mis võib kõik valesti minna, siis ei ole tema aju kitsi talle kõiki võimalusi näitamast. Probleemikeskselt mõeldes ja pärast paari­kümne minutilist mõtterännakut võib inimene avastada, et terve maailm on hukas. See lähenemine ei ole pikas perspektiivis kuigi tõhus.

Lahenduskeskselt lähenedes aga näeb inimene võimalusi ja lahendusi ning ta saab hakata mõtlema selle peale, mis on see, mida saab parema tuleviku nimel ära teha. Tekivad ideed, innovatsioon ja suur tahe tegutseda. Sellisel juhul on vaja vaid paberit ja pliiatsit, et kõik need head mõtted kirja panna. Või veelgi parem – head sõpra, kaasaarutlejat.

Kui sa annad endale võimaluse ja lood mõtlemiseks mõnusa ning hubase keskkonna, siis üllatud ise ka, kui suurepäraste lahendusteni sa jõuda võid (olgu need siis isiklikus elus või töökeskkonnas esile kerkinud teemad).

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: