13 november 2018
Jaga lugu:

Z-noored: aju areng, väärtused ja vaimne heaolu

Kuigi palju räägitakse generatsioonide erinevusest, võiks mõelda ka psühholoogia ühe olulise reeglipära peale, milleks on tõdemus, et erinevused gruppide sees on suuremad kui gruppide vahel.

Anna-Kaisa Oidermaa  

Z-generatsioon on sündinud ja üles kasvanud teistmoodi, arenenuma tehnoloogiaga maailmas, kuid siiski jääb igaüks indiviidiks ja erinevused ei pruugi tuleneda vaid sünniaastast. Alates aastast 2000 sündinute puhul peame lisaks arvestama asjaoluga, et tegemist on noortega, kelle aju ja isiksus on veel kujunemisjärgus.

Uuringutes tuuakse välja hüpoteese, et z-generatsioonil võib olla raskusi:

- probleemilahendusoskustega – näiteks kui tuleb tegeleda teemaga, millega varem ei ole kokku puututud või kui tekivad takistused tegevuste elluviimisel;

- suhtlusoskustega – z-generatsioonil ja ka teistel, kes sügavale digimaailma sukelduvad, muutub suhtlemine küll sagedasemaks, kuid mitte sisulisemaks. Kehvem võib olla kirjutatud info põhjal teiste mõistmine ja emotsioonide lugemine. Välditakse olukordi, kus on vaja võõrastele helistada, suure seltskonna ees esineda, vestlust alustada, koos õhtust süüa;

- nutimaailmas tegutsemine arendab pigem nn kiiret mõtlemist, mille käigus tehakse kiireid otsuseid, toetudes mõnevõrra pinnapealsele või emotsionaalsele informatsioonile. See võib muuta keerukaks tööülesanded, kus on vaja nn aeglast mõtlemist – probleemide lahendamisel, eristamisel, arutlemisel, kriitilisel mõtlemisel ja tähendusest arusaamisel.

Z-väärtused

Kirglik suhtumine töösse võib tekkida mitmel moel, kas nii, et inimese isiksuseomadused ja väärtused sobivad antud tööga, või ka nii, et need arenevad tööle ja organisatsioonile vastavaks. Kui inimesel on tööle kandideerides huvi valdkonna vastu, siis töö ja inimese omaduste kokkusobitamisel on abiks põhjalikud ülevaated töö sisust ja isiksuse uuringud. Kui töö ei innusta, saab motivatsiooni edendada, keskendudes sotsiaalsetele kontaktidele, koolitustele, juhendamisele. Tänapäeva noortel on töö ja tegevuste osas palju valikuid, nad ei suuda selles võimaluste paljususes alati oskuslikult navigeerida. Kooli lõpetamisel on sagedane kõrge stressimäär, kuna soovitakse teha õigeid valikuid. Noored on toonud välja ka soovi katsetada rohkem eri töövõimalusi, käia juba kesk- või põhikooli ajal töövarjuks ning selle käigus näha ja saada kogemusi sobivatel erialadel.

Z-generatsioon väärtustab paindlikkust ja heaolu, eelistab kirglikku töösse suhtumist ja sotsiaalset vastutustunnet.

Mobiilne aeg

Noored elavad teistsuguses ajas kui vanemad generatsioonid. Seda nähtust on nimetatud mobiilseks ajaks – hägustuvad piirid nii isikliku ja avaliku, öö ja päeva, aja ja ruumi, kui ka töö- ja puhkeaja vahel. Osale inimestele mõjub info ja suhtlusvõimaluste pea piiritu kättesaadavus survena teha üha rohkem, imeda endasse aina rohkem teavet. See tähendab aja kiirenemist, taju, et pidevalt on aega liiga vähe, et kõik tehtud saaks. On oluline silmas pidada, et kui vanematele paistab säärane aeg kummastav, on noorte jaoks tegemist normiga.

Töötamise kontekstis ei ole mõttekas mobiilse ajataju vastu võidelda, vaid seda ära kasutada. Eriti hajameeskondade puhul, kus osa inimesi või kogu meeskond teeb kaugtööd, on veebipõhiste suhtlusvahendite ja projektijuhtimisprogrammide kasutamine vältimatu. Kuigi noored paistavad rööptegevustes paremad olevat, on tähelepanu ümberlülitamine ajule siiski väljakutse. Kindlasti on hea kasutada nutisuhtlust töö kontekstis, kuid seda mitte üle ekspluateerida.

Läbipõlemine ja vaimne heaolu

Läbipõlemise riskirühmas on uuringute järgi need inimesed, kes on töötanud vähem kui viis aastat ning on loomult idealistlikud ja innukad, head töötajad, kes on ka palju saavutanud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on juba mõne aasta pärast tööturult väljalangemise üheks suurimaks põhjuseks depressioon, mis koos teiste sagedaste ja stressi vallandatud vaimse tervise probleemidega on maailmas tõusuteel. Hinnanguliselt on vaimse tervise probleem 10–20% noortest.

Kuna noored väärtustavad ka vaimset heaolu, siis on juhtidel mõistlik mõelda heaolu suurendamisele ning vaimse tervise häirete ennetamisele ja varasele sekkumisele töökohal. Selleks soovitatakse luua organisatsioonis vaimse tervise strateegia. Päris paljudes organisatsioonides korraldatakse vaimse tervise koolitusi, samuti on organisatsioone, kes võimaldavad töötajatele vajadusel psühholoogi teenust. Eelduseks võiks olla, et stressi ei pea taluma, vaid tuleb osata seda juhtida ja leevendada. Noored on selleks enamgi valmis kui vanemad põlvkonnad.

Soovitused juhile vaimse heaolu toetamiseks

Juhid peaksid näitama eeskuju ja juurutama töökeskkonda parandavaid tavasid.

1. Jälgige, et noored töötajad kasutaksid ära korralised puhkused ja võtaksid piisavalt aega puhkamiseks nii nädala sees kui ka nädalavahetustel.

2. Soodustage kaugtööd, tööülesannete vaheldumist ja muid paindlikke töötamisvõimalusi.

3. Soodustage noorte töötajate kehalist aktiivsust.

4. Tehke tööajal pause, soodustage regulaarset lõunal käimist. See võimaldab vahetut suhtlemist ja empaatiat kolleegide vahel.

5. Väärtustage viisakat suhtluskultuuri. Olge eeskujuks teretamisel-palumisel-tänamisel, samuti naeratamisel ja komplimentide ütlemisel.

6. Suur osa tööstressist tuleneb ebarealistlikest ootustest, tähtaegadest, ülemäärasest töökoormusest või ka ebaselgetest töörollidest.

7. Piisav uni aitab stressiga toime tulla ja on esimene eeldus, et säiliks töövõime ning vaimne ja füüsiline tervis.

Katsuge tööd korraldada nii, et noored saaksid regulaarselt 8 tundi magada. Näiteks võiks kokku leppida, et õhtul pärast teatud kellaaega ei helistata ega saadeta e-kirju ega sõnumeid.

8. Märgake ise noorte töötajate stressiolukordi ja võimalikke vaimse tervise probleeme. Juurutage ettevõttes tava, et seda teeksid ka teised juhid.

Juhi teabevara

Tutvustame uusi juhtimisteooriaid ning jagame teiste juhtide kogemusi, eraldi peatükid on pühendatud juhi isiksusele ja arengule spetsialistist juhiks. Autorid on juhtimis- ja psühholoogiavaldkonna tunnustatud koolitajad ning pikaajalise kogemusega juhid.

Teabevara valmib koostöös koolitus- ja konsultatsioonifirmaga Meta-Profit, peatoimetaja on sama ettevõtte treener-konsultant Inna Gorislavskaja.

Lisainfot saab SIIT.

Teabevara aastalitsentsiga saate:

– ligipääsu igal kuul uuenevale teabevarale

– kasutada e-nõuandekeskust

lisavõimalusena paberväljaanne ja selle täiendused kord kvartalis

– e-uudiskirja Õigusuudised 10 korda aastas

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee