13 detsember 2018
Jaga lugu:

Ebaratsionaalne homo economicus

Richard Thaler võitis 2017. aastal Nobeli majandus­auhinna panuse eest käitumisökonoomika uurimisse. Ta on kogu karjääri vältel uurinud inimeste tegelikku käitumist ja selle mõju majanduslikele otsustele, sh säästmisele, investeerimisele ja tarbimisele.

Karsten Staehr. Foto: erakogu  

Nobeli auhinda ei anta tavaliselt ärikoolis töötavale majandusteadlasele, aga Richard Thaler on mitmes mõttes ebatavaline. Ta on tegelenud erialadevahelise uurimistööga, mis hõlmab nii majandusteadust, ärijuhtimist kui ka psühholoogiat. Thaler on töötanud paljudes eri valdkondades, millest mõned pälvivad majandusteadlaste tähelepanu harva. Märkimisväärne on seegi, et tema töö tulemusi on tihti praktikas rakendatud ning need on otseselt mõjutanud investorite, ettevõtjate ja valitsusasutuste otsuseid.

Ratsionaalsuse eeldus

Majandusteoorias on tavaliselt eeldatud, et majanduses tegutsevad üdini ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Homo economicus teeb alati seda, mis on talle parim, arvestades täielikult olemasolevat teavet, muu hulgas ka teadmisi kauge tuleviku kohta. Tegelikult ei ole aga keegi nii teadlik, tulevikku vaatav ja loogiliselt mõtlev. Seda ratsionaalsuse eeldust on lihtne kõrvale heita, aga mis peaks olema selle asemel? Kui me lihtsalt eeldaksime, et inimeste käitumises pole loogikat ega tervet mõistust, siis ei oleks sellest teadusele mingit kasu, sest teadlastel oleks võimatu inimkäitumist selgitada või ennustada. Richard Thaleri panus probleemi lahendamisse on olnud võtmetähtsusega, sest ta sidus majandusteaduse ja psühholoogia. Inimeste käitumine on mitmel keerukal moel mõjutatud paljudest teguritest. Psühholoogia ja teiste käitumisteaduse harude abil on aga võimalik ennustada mõnd käitumise seaduspära, millel on majandusotsustele otsene mõju.

Üks põhjuseid, miks inimesed ei ole täiesti ratsionaalsed, võib olla see, et kõigi võimalike tagajärgedega arvestamine tekitab liiga palju tüli või kulutusi ja see kaalub saadava kasu üles. Näib, et otsuste tegemisel on inimeste jaoks tähtis vaid mingi hulk aspekte ning kõik muu jääb tagaplaanile. See kognitiivne eelarvamus ehk raamimine (ingl framing) võib tähendada, et olulised probleemid jäävad märkamata, aga teisalt vähendab see otsuse tegemise keerukust. Autoostja vaatab näiteks ainult Volvosid, sest tema peres on alati Volvoga sõidetud. Investor ostab näiteks ainult Eesti aktsiaid, sest ta elab Eestis. Nooruk valib näiteks oma haridustee ilma, et ta mõtleks, mis ala spetsialiste 40 aasta pärast vajatakse. Thaler on näidanud, et sellise piiratud ratsionaalsuse (ingl bounded rationality) uurimine on tähtis, mõistmaks investeerimisvalikuid, tarbijate käitumist ja hinnakujundust finantsturgudel.

Teiste inimeste mõju ebaratsionaalsele käitumisele on suur

Thaler pani kahtluse alla ka ühe teise homo economicus’e eelduse, nimelt, et inimesed on individualistid ja arvestavad ainult enda heaoluga. Tõde on hoopis see, et inimesed võrdlevad end teistega ja lasevad sel võrdlusel oma käitumist mõjutada. Perepea võib hakata uut autot tahtma, kui näeb, et naabrite garaaži on ilmunud uus ja suurem sõiduk. Heategevusele annetatakse selleks, et teisi aidata, et käituda altruistlikult. Psühholoogias nähakse kadedust, ahnust ja kaastundlikkust käitumise peamiste tagantlükkajatena. On selge, et enese teistega võrdlemine võib mõjutada ka majandusvallas tehtud valikuid. Ebaratsionaalsete ajendite mõistmine aitab selgitada tarbijate käitumist, maksukuulekust ja suhtumist valitsusse.

Thaler ei ole rahuldunud ainult inimkäitumisest arusaamisega. Ta on kasutanud seda arusaamist ka selleks, et töötada välja meetodid, millega võimalike halbade tagajärgedega käitumist mõjutada. Kogu majandusteaduses uuritakse üha enam, kuidas inimesed tegelikult käituvad.

Loe lisaks
3. juuni 2018Üleliigsed liigutused ehk kuhu kaob 20% tööajast

Richard Thaler "Väärkäitumine"

Väljaandja Äripäev

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee