30. jaanuar 2019
Jaga lugu:

4 küsimust konflikti lahendamiseks

Konflikt ilma emotsioonideta muutub läbirääkimiseks. Me saame jõuda kokku-leppele, arutada, jagada oma arvamust ja lahkuda arutelust heas tujus.

Kira Weber  Foto: Liisi Matvere

Konflikti puhul võtavad emotsioonid aga sageli ohjad enda kätte ning sellest lähtuvalt on esimene küsimus selline:

1. Mis on konflikt minu jaoks?

Kui meie maailmapildis on konflikt ja rünnak sünonüümid, siis ärritume teistest kiiremini ja võtame iga rahulolematust rünnakuna.

Küsin alati oma koolituste alguses koolitatavate käest, kuidas nad tavalisel konfliktiolukorras käituvad, et aru saada nende käitumismustritest.

Vastuste järgi on näha, kelle jaoks on konflikt loomulik osa elust ja kelle jaoks tähendab see rünnakut.

“Ärritun, lähen kaitsepositsiooni.” “Püüan kuulata, mis teist inimest vaevab, äkki on tal lihtsalt keeruline päev olnud.”

“Mina solvun, kuna kõike saab öelda viisakalt ja mitte häält tõstes!”

Mis on konflikt teie jaoks ja mis on konflikt teie vestluspartneri jaoks? Võib-olla tema jaoks on konflikt rünnak ja see pole teiega üldse seotud.

2. Mida mina tahan teisest inimesest? Mis on mu emotsionaalne vajadus?

Meie vajame tunnustamist, austamist, mõistmist jne. Nagu mainitud, tähendab konflikt emotsionaalse vajaduse täitmise katset. Konflikt ilma emotsioonideta muutub läbirääkimiseks.

Asi on selles, et meie vajadust olla väärtustatud (tunnustatud jne) ei saa täita teised inimesed. Tunnustus on miski, mida anname endale ise. See on meie valik otsustada, et oleme väärt. Mis vajadust ma püüan selle konfliktiga täita ja kuidas ma täidan oma vajadusi ise? Mille järele tunneb vajadust minu vestluspartner?

Tavaliselt leiab suurem osa konfliktidest selles etapis ka lahenduse.

3. Mida ma päriselt tahan teisele inimesele öelda?

Me elame ühiskonnas, kus enamik inimesi ei suuda leida tasakaalu viisakuse ja siiruse vahel. Olin kunagi lahendamas konflikti ühe tehase tootmisosakonnas. Konflikti mediaatorina küsisin enne vestluse algust, mida mu klient soovis oma kolleegile öelda.

Vastus oli viisakalt sõnastatud: “Ma tahan öelda, et nii ei ole ilus käituda ja see pole sõbralik.” Küsisin üle: “Ja mida sa tegelikult tahtsid öelda?”

“Et ma ei saa enam oma kolleegi usaldada.”

“Et siis praegune olukord on rikkunud su usaldust, kas selline sõnastus sobib sulle?”

“Jah! Just seda tahtsin öelda!”

Tuleb leida õiged sõnad oma tunnete väljendamiseks. Tähtis on, et ma ütleks just seda, mida tahan öelda. Me võtame kontrolli olukorra ja oma seisundi üle, kui oleme samal ajal nii viisakad kui ka siirad.

4. Mida ma nüüd tegelikult tahan?

Märkimisväärne osa konfliktidest kordub põhjusel, et me keskendume sellele, mis häirib. Hea ja arusaadav sõnum oma piiride ja ettepanekute kohta loob head suhted.

Oma töös puutun pidevalt kokku sellega, et inimesed kardavad oma piiride kehtestamisega kellegi tunded haavata, see tekitab keskkonda veelgi rohkem probleeme. Asi on vastupidi: kui sa ütled mulle selgelt, millega sa nõus ei ole, siis on mul sinuga lihtsam ja ma ei pea kogu aeg mõtlema, kas sa solvud mu sõnade peale või mitte.

Lõpetuseks meenutan üht ammu kuuldud fraasi: kõik õnnistused elus tulevad inimeste kaudu. Soovin ilusat ja meeleolukat uut aastat ning häid, õnnistatud suhteid tööl ja pere keskel!

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Enimloetud
Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee