Keit Ausner • 10. aprill 2019
Jaga lugu:

Intuitsiooni kasutagu kogemustega juhid

Sageli hinnatakse juhte sellel järgi, kui keerulisi olukordi nende tehtud otsused suudavad lahendada. Keerulistes olukordades otsustamise üle arutlesid Äripäeva raadiosaates „Juhtimislabor“ tuntud psühholoog Mare Pork ning kogenud juht ja ettevõtja Andres Liinat.

Mare Pork, Andres Liinat, Keit Ausner  

Keeruliste otsuste tegemisel on väga oluline roll intuitsioonil, kuid seda soovitavad nii Mare Pork kui ka Andres Liinat kasutada pigem kogemustega juhtidel, kui alles alustavatel. Kuigi intuitsioon tugineb kogemustel ja isikuomadustel, on Mare Porgi sõnul kogemustel siiski olulisem roll – seda nii õnnestumistel kui ka ebaõnnestumistel. „Inimesed kipuvad kordama neid tegevusi, mis on õnnestunud. Neil tekivad mingites olukordades sarnased mustrid ja siis on intuitsioonist palju abi,“ lisab ta.

Andres Liinat tõdeb, et ühte ja selget mustrit otsuste tegemisel ei ole, eelised on neil juhtidel, kes tajuvad ja arvestavad seoseid töötulemuste, iseenda käitumise ja oma inimeste töömeeleolu vahel. „Reeglina on ikkagi otsustamatus palju suurem patt, kui vigane otsus,“ lisab ta. „Häda on ju selles, et väga tihti ei tea, kas see otsus, mida ma parasjagu teen või jätan tegemata, on keeruline või raske. See võib hoopis tagantjärgi ilmneda,“ räägib Liinat.

Kõige keerulisemad juhtimisotsused on need, kus on korraga laual hästi palju muutujaid. Eriti siis, kui see mõjutab hästi paljusid inimesi. Siis pole midagi muud teha, kui võtta ikkagi aega. "Mina olen näiteks väga keerulistel juhtumitel püüdnud teha koos meeskonnaga nii-öelda stsenaariumanalüüsi - kui me teeme nii, hakkavad juhtuma need ja need asjad, mis omakorda tähendavad seda ja seda. See on ratsionaalne mõtlemistehnika,“ selgitab Liinat. Eesmärk on vaadata suuremat pilti ja analüüsida, millised on erinevate otsuste võimalikud tagajärjed.

Ka Mare Pork leiab, et otsustamatusel on vahel palju suurem mõju, kui kehva otsuse tegemisel, „On juhte, kelle poole pöördutakse pakiliste küsimustega kogu aeg ja kui nad ei otsusta või jätavad kellegi asjad tähelepanuta, siis hakkavad need inimesed ühel hetkel ennast täiesti väärtusetuna tundma – see on ju juhi otsustada, miks mina pean kogua eg juhil kannul käima ja saatma kordusmeile ja ta ikka ei reageeri. Töötaja jaoks on see justkui sõnum, et teda ei ole tarvis ja see ei ole oluline, mida ta teed,“ täpsustab Pork. Sageli ei ole see isegi juhtide teadlik otsus kellegi e-maile või küsimusi ignoreerida, nad lihtsalt jooksevad mitmes suunas ega leia selleks aega. „See on koht, kus juht mõtleb, et ta teeb tähtsaid asju ja tal ei ole aega vastata. Kindlasti need muud asjad võivad ka olla olulised, aga ta jätab oma inimesed tähelepanuta ja vähendab sellega nende töö olulisust ehk tegelikult võib öelda, et ta isegi alandab neid kogemata,“ lisab Pork.

Igapäevaselt on kõikidel töötajatel laual pakilised asjad ja olulised asjad. Kipume tegelema pakiliste asjadega ning olulised asjad jäävad varju. Nendes situatsioonides tuleks astuda samm tagasi ja mõelda, millised tegevused peavad tehtud saama, millised toovad suurimat kasu ja milliseid oleks võimalik delegeerida. Naljatades ütleb Liinat: „Käibenali on selline, et käimas on rattavõistlused ja keegi võistlejatest jookseb ratas käes. Publikust küsitakse, et miks sa nii teed ning võistleja vastab, et tal on nii kiire, et tal pole aega ratta selga istuda. Kui me vaatame täna paljusid juhte, eriti alustavate ettevõtete juhte, siis mulle tundub vahel, et neil on ka nii kiire, et pole aega tegeleda olulisega“.

„Minu kogemus või pigem üldistus, mis on erinevaid organisatsioone jälgides ja nõustades tekkinud, on see, et oluline on tajuda, et kasvades ja arenedes läbivad organisatsioonid teatud arengufaase ja nendele arengufaasidele järgnevad suure tõenäosusega mingid kriitilisemad faasid," räägib Liinat. Erinevates kriisidest aitavad välja erinevad juhtimisotsused ja lahendused.

Oluline on mõista, et lahendused, mis aitasid eelmine kord, ei pruugi sellel korral aidata. "Ja mis veel hullem, vahest võib tekkida olukord, et sa pead eitama mõnd lahendust, mida sa tegid näiteks neli või viis aasata tagasi. See on inimlikult väga-väga raske. Tihti me hakkame õigustama, et meie varesemad otsused olid õiged ja tõenäoliselt nad olidki, aga selles varasemas kontekstis. Kuid selleks, et organisatsioon kiiremini areneks, on vaja võib-olla mõnd varasemat otsust eitada. See on üks koht, miks juhid võivad ka vahetuda, sest uuel juhil on inimesena natukene lihtsam eksimusi välja tuua ja asjadele teine hinnang anda,“ jätkab ta.

Kui oled mõnes olukorras tajunud, et teatud otsuste juures ei teki head enesetunnet või leiad end aeg-ajalt mõtlemas, et kas otsustaksid nüüd samas olukorras olles teisiti, siis tule koolitusele! 18. aprillil algab Mare Porgi ja Andes Liinati uus kahepäevane koolitus „Kuidas keerulistes olukordades teha häid otsuseid?“.

Koolitus: Kuidas keerulistes olukordades teha häid otsuseid?

Koolitajad: Mare Pork ja Andres Liinat

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 18.04, 17.05 (kahepäevane)

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Enimloetud
Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee