Jaga lugu:

Mida toob uus valitsus maksundusse?

EY partner Ranno Tingas rääkis Pärnu Finantskonverentsil sellest, mida toob uus valitsus maksundusse, ning arutles, kui paljud saalisviibijatest oleksid 12. aprillil ära jäänud Brexiti puhul pidanud oma ettevõtetes tulekahjusid kustutama.

Vasakult Ranno Tingas, Kaja Kert, Kaarel Ots ja Meelis Paakspuu  Foto: Urmas Kamdron

Pärast viimast finantskriisi on riigid seljad kokku pannud ning muudatusi maksunduses toimub rohkem ja kiiremini kui kunagi varem. Suures plaanis olulised arengud toimuvad aina kasvavas infovahetuses, koordineerimises maksuhaldurite vahel ning uute regulatsioonide kinnitamisel. Kuuludes Euroopa Liidu ning OECD klubidesse, omame kohustust nende nõuetele alluda. Isegi kui kehtestame miinimumreeglid, peame nõuetele vastama.

Tingas tõi välja olulise teemana muutuvad ärimudelid, mille on kaasa toonud digiteenuste plahvatuslik kasv. Tulud liiguvad oma tavapärastest kanalitest mujal, sundides riike reageerima. Ühise korra puudumisel saamegi iga paari kuu tagant uudise, kus mõni riik tuleb välja uue maksulahendusega. Digilahendusi müüakse üle maailma, tõstatades veelgi teravamalt õhku piiriülese maksustamisega seotud küsimused.

Peamiselt ongi meil kaks koolkonda – OECD ja Euroopa Liit. Täna on küsimus, kes ja kuidas kiiremini jõuab? Kas lühiajaline, kiiresti määratav digilahenduste maks suurtele gigantidele, kes tegutsevalt peamiselt USAS ja Hiinas või pikaajaline ühtne süsteem? Riigid ei jõua suuri lahendusi ära oodata ning püüavad omalt poolt midagi ära teha. Seetõttu kehtivadki riikides erinevad nõuded ning digilahenduste puhul peab müüja või teenusepakkuja ise jälgima sihtriigi nõudeid.

Mida toob uus valitsus kaasa maksunduses?   

Võitlus maksudest kõrvalehoidmisega

Uue maksupoliitika keskmes on võitlus maksudest kõrvalehoidmisega, mille aluseks on Euroopa Liidu teabevahetuse direktiivi DAC 6. muudatus. Sisuliselt tähendab see seda, et kui keegi mõtleb välja maksueelise või maksueesmärgiga struktuurimuudatuse, läheb ta ise maksuametisse ja teavitab oma tegevusest. Maksuhalduril on kohustus jagada seda informatsiooni teiste Euroopa Liidu maksuametitega, kes analüüsivad, kes tegu on maksuauguga ning kas on vajalik seadusandluse korrigeerimine?

Üks oluline saabuv muutus on teavitamiskohustus piiriülestele maksuplaneerimisele skeemidele. See jõustub alates 01.07.2020. Oluline on siinkohal märkida, et muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates 25.06.2018, seades ettevõtjatele kohustuse tagasi vaadata ja analüüsida oma minevikku jäänud tehinguid ning struktuurimuudatusi. Tehingust maksuhaldurile raporteerimise kohustus on vahendajal, kes skeemi välja töötab, rakendab või pakub või siis maksumaksjal endal.

Raporteerimiskohustus on määratud mõningatel erijuhtudel ka valdkondadele, kus ei ole maksuplaneerimist, kuid eesmärk on ettevõtjaid oma tehinguid läbi mõtlema panna. Näiteks piiriülene intellektuaalomandi liigutamine, mille hinda on raske määrata. Teine näide on tehingud, millele on võimalik taotleda maksusoodustust kahes riigis, vältimaks topelt mittemaksustamist.

„Pooldan lihtsat maksusüsteemi“ – Kaja Kert, Merit Tarkvara finantsjuht

Uue valitsusega seotud maksulubadusi analüüsides kommenteeris aasta mõjukama finantsjuhi finalist Kaja Kert, et tema ootas sel aastal kõige rohkem Keskerakonna valimislubadust: sotsiaalmaksulae kehtestamist, toetamaks kõrgemapalgalisi. Kasu on sellest siiski vaid sellisel juhul, kui kehtestada see mõistlikule tasemele. Piisavalt madala määra puhul võidaksid sellest väga paljud ettevõtted. Tööandjana toetab ta ka sostiaalmaksukohustuse jagamist töötajatega. See annaks töötajatele võimaluse paremini mõista maksukoormust, mis tööandjal lasub.

Üldises foonis eelistab ta igapäevaset raamatupidajatega töötades lihtsamat maksusüsteemi. Ta toob välja uue dividendide maksustamise, mille puhul raamatupidajad on hädas, kuidas seda maksustada, kajastada ja deklareerida.

„Maksudega mängimine on laual tagasi“ – Meelis Paakspuu, LHV finantsjuht

Meelis tunnistab, et maksudega mängimine ei ole aastaid tema jaoks laual olnud, kuid finantsasutustele kehtiv kasumi maksustamine selle tekkimise hetkel, paneb nad paratamatult mõtlema, kas kasutada alternatiivse lahendusena teenuste pakkumist teiste ettevõtete alt?

Sel aastal maksis LHV dividende kahes osas, maksustatud määradega 14% ja 20%. Muudatus oli tingitud siiski börsiettevõtete süsteemist maksta dividende läbi Nasdaqi. Tulumaksu puhul on Meelise seisukoht selge, pole vahet milliseid kanaleid pidi kasum maksustatakse, kui saajaks on Eesti eraisik, maksustatakse tulu lõpuks ikkagi 20% määraga. Rolli mängivad need muutused vaid juhul kui põhiaktsionärid on väljaspool Eestit. Nemad saavad kätte madalama maksumääraga tulu, mida nende koduriigis kas enam ei maksustata või maksustatakse väiksema määraga.

„Kasv, mis tootlikust juurde ei tekita, on rasv“ – Kaarel Ots, Tallinna Börsi juht

Kaarel Ots, kes oli ühtlasi ka finantskonverentsi moderaator, viis maksud fookusest välja ning tõstatas hoopis olulisemad küsimused: kuidas me saame olla globaalses konkurentsis edukas? Kuidas kasvatada seda pirukat, et oleks mida ümber jagada? Kuidas oleks rohkem raha? Maksud võivad toetada keskkonna toimimist ja nad võivad ka palju halba teha, kuid ühe maksu tõstmine või langetamine ei vii meid õitsingule.

Riigireform on oluline, et päästa riigiaparaat rasva minemisest. Kehtiva solidaarse sotsiaalmaksu ümberjagamisele kulub palju inimtunde – seda saaks teha palju lihtsamini, kui see protsess digitaliseerida ja personaliseerida. Oleme ju e-riik. Efektiivsuse kasv, paremad teenused, lühemad ravijärjekorrad. Üldse peaks selline mõtlemine käima kõigi riigiteenustega kaasas –kuidas teenuseid efektiivsemalt pakkuda.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee