3 juuli 2019
Jaga lugu:

Seitse tahku, millest jutustavad majandusaasta aruanded

„Loen igal aastal läbi sadu ja sadu aastaaruandeid“ vastas investeerimisguru Warren Buffet küsimusele, mis on aidanud tal investeerimises nii edukas olla.

Paavo Siimann  

30. juuni on paljudel Eesti ettevõtetel iga-aastase majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Et aruande esitamine ei tunduks tüütu kohustusena, on mõistlik aastaaruannetes sisalduvat infot ka analüüsida. Majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart ja usaldusväärsuse näitaja avalikkuse ees. Aastaaruannet peetakse ka ettevõtte hinneteleheks: sealt saab teada, kas ettevõte lõpetas eelmise majandusaasta suurepäraselt või saaks edaspidi märgatavalt paremini.

Aastaaruande funktsioon

Majandusaasta aruannete kasutajate ring on laialdane. Omanikud saavad hinnata juhtkonna tegevuse edukust. Konkurendid ja analüütikud saavad teha võrdlusanalüüsi. Võlausaldajad (sh pangad, tarnijad), kliendid jt koostööpartnerid hindavad majandusaasta aruande põhjal ettevõtte usaldusväärsust ja langetavad selle põhjal otsuseid, mis tingimustel koostööd teha (näiteks kas müüa krediiti või mitte). Äriregister kontrollib aastaaruande põhjal ettevõtte vastavust äriseadustiku nõuetele. Potentsiaalsed töötajad hindavad, kui avatud ettevõte on jne.

Aastaaruanne koosneb finantsaruannetest ja tegevusaruandest. Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, st majandusaasta lõpuga avalikustatakse, millised on ettevõtte varad, mis talle majanduslikku kasu teenivad, ning kuidas neid varasid finantseeritakse. Oluline on märkida, et varasid, mille väärtust ei ole võimalik jooksvalt usaldusväärselt hinnata (näiteks inimvara, kliendiandmebaasid, oskusteave jne) bilansis ei kajastata. Kasumiaruanne näitab, kuidas on muutunud ettevõtte tulud ja kulud. Rahakäibe aruanne võimaldab analüüsida ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid. Tegevusaruanne toetab finantsaruandeid, et majandusaasta aruande lugejad saaksid aru, millist lugu numbrid ettevõtte kohta jutustavad.

Mida ja kuidas analüüsida?

Lugude jutustamine on ärimaailmas väga kohane. Erinevalt muinasjuttudest peavad ettevõtete lood olema usutavad ja veenvad ning põhinema finantsnäitajatel. Ja just siin lähebki põnevaks. Ettevõtlus on oma olemuselt mitmetahuline: st puudub üks kindel number, mille põhjal saab järeldada, kas ettevõte tegutseb efektiivselt või mitte. Mõned ettevõtjad jälgivad pingsalt kasumi kujunemist, teised hoopis pangakonto väljavõtet, kolmandad bilansimahtu, et laenuandjate silmis atraktiivsem olla jne. Seega tuleb ettevõtte aastaaruannete analüüsimisele läheneda kompleksselt. Esitan järgnevalt äritegevuse seitse tahku, mida iga ettevõtte kohta saab majandusaasta aruannete põhjal analüüsida.

1)Arengukiirus. Analüüsi, kui palju on võrreldes eelmise majandusaastaga muutunud müügitulu, kasumi, rahakäibe ja suuremad bilansinäitajad.

2)Vara kasutamise efektiivsus. Efektiivsuse tõusuks on vaja, et müügitulu suureneks varadest kiiremini või müügitulu kahanemisel väheneksid varad kiiremini.

3)Tööjõu kasutamise efektiivsus. Efektiivsuse suurenemiseks on vaja, et müügitulu kasvaks töötajate arvust kiiremini või müügitulu kahanemisel väheneks töötajate arv kiiremini.

4)Maksevõime. Võlausaldajate jaoks on lühiajalise maksevõimetuse risk madal, kui käibevara ületab lühiajalisi kohustisi 1,6 korda (jaekaubanduses, kus raha liigub kiiremini, võib see näitaja olla 1,0 piires).

5)Müügitegevuse tasuvus. Mitu senti äri- ja puhaskasumit teenib ettevõte iga müüdud euro kohta?

6)Investeeringu tasuvus. Mitu senti äri- ja puhaskasumit teenib ettevõte iga oma- ja laenukapitalina kaasatud euro kohta?

7)Raha teenimise võime. Kas äritegevuse puhasrahakäive ja kulumieelne ärikasum on samas suurusjärgus? Kui ettevõte kasumit teenib, kuid raha mitte, siis on vaja aru saada, mis on selle põhjus.

Analüüsimisel saab võrdlusaluseks võtta ettevõtte eelmise aasta näitajad, konkurentide sama aasta näitajad või sihtväärtused, mida omanikud ootavad. Ettevõtte usaldusväärsust suurendab, kui olulisemad muutused on üheselt mõistetavalt lahti selgitatud tegevusaruandes.

Avalik aruandlus on ajale jalgu jäänud

Kriitikud väidavad, et aastaaruannete infol on kopituse lõhn juures, sest siiani on antud aega aruannete esitamiseks kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Ja ka siis suudavad Eestis hetkel vaid ligikaudu pooled ettevõtted aastaaruande ära esitada. Oma praktikast võin öelda, et sisulisi sektorianalüüse saab hakata koostama 9-12 kuu möödudes, kui on piisav hulk aastaaruandeid esitatud. Kuuekuine esitamistähtaeg pärineb 1990-ndatest, kui aastaaruandeid tuli füüsiliselt Äriregistrisse viia. Usun, et käimasolev raamatupidamise üleüldine automatiseerimine ning Eesti riigiametite ühisprojekt „Aruandlus 3.0“ aitavad peatselt ka aastaaruannete esitamise kiiruses ja sellel põhinevas andmeanalüüsis digipöördeni jõuda. Senikaua soovitan aga igal juhul olemasolevatest andmetest maksimum võtta, sest see on parem, kui analüüs tegemata jätta.

Koolitus Ettevõtte finantside analüüsimine

Koolitaja Paavo Siimann

Toimumisaeg 30. september 2019

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee