Kaido Pajumaa • 16 september 2019

Millest saab alguse organisatsiooni silostumine?

Meeskondadele tellitakse meeskonnakoolitusi, aga mitte midagi ei muutu. Personalijuhid otsivad lahendusi mittetoimivatele meeskondadele, aga isegi pärast efektiivse meeskonnakoolitusi toimumist on mõne päeva või nädala pärast kõik vanaviisi.

Kaido Pajumaa. Foto: Terje Atonen  

Mulle tuleb iga päev sisse 1-2 päringut ning üldjuhul on probleem sama – me otsime motivatsioonikoolitust, meeskonnakoolitust või juhtimiskoolitust, sest … hakates seda lünka täitma jõuame ühises arutelus alati sama tõdemuseni: inimesed ei ole motiveeritud omavahel ja juhiga koostööd tegema. Mõni püüab seda lahendada meeskonnakoolitusega, teine motivatsioonikoolitusega, kolmas juhtimiskoolitusega. Sümptom on aga sama – kas meeskonnas või juhtkonnas on toimunud “silostumine” ehk inimesed suhtuvad oma töösse individualistlikult ja ei pinguta ühiste eesmärkide nimel.

Silostumine algab alati juhtkonnast

Selge on see, et silostumine algab alati juhtkonnast, kuigi seda tahetakse viimases järjekorras tunnistada. Paljude organisatsioonide meeskonnakoolitustel saadab saali naerupahvakas, kui päeva peale jõuame aruteluni, kas ja kuivõrd ühtne teie juhtkond on – kas seal on tunda individualismi, konkureerimist, oma valdkonna teistest tähtsamaks pidamist jne. Muidugi on. Ja just see ongi alumistes meeskondades oleva silostumise algpõhjus.

Nagu aga eespool öeldud, ei taha juhid seda sageli ise tunnistada. Tegevjuht ei taha seda tunnistada väikesest häbist – kas tõesti tema poolt juhitud meeskonnas on hoopiski probleem? Keskastmejuhid ei taha seda tunnistada väikesest ebamugavusest – esiteks ei tahaks keegi peeglisse vaadata ja tunnistada, et mina olen oma käitumisega “kivi kinganinas”, ja teiseks võib kaasneda silostumise vähendamisega mugavustsoonist väljatulek (äkki peab hakkama midagi teistmoodi tegema, äkki peab iseennast muutma). Ja personalijuhid ning koolitusjuhid ei taha seda probleemi tunnistada jõuetusest ning abitusest – nad teavad, et nende ramm ei hakka sellele peale. Paljud tunnistavad seda sosistades, aga samas tunnistavad ka seda, et nad ei ole võimelised seda probleemi lahendama, sest juhid ise eesotsas tegevjuhi või peadirektoriga seda probleemi ei tunnista (kuigi teavad seda ju kõik).

Alustatakse valest otsast

Ja nii juhtubki üldjuhul see, et jõuame personalijuhiga ikkagi madalama tasandi meeskondade koolitamise juurde. Loomulikult ei saa öelda, et see päris kasutu oleks. Vastupidi. Olen väga paljude meeskondade orgaanilise muutumise juures tunnistajaks olnud. Näiteks üks suur töövõit on koos meeskondadega koolitusele tulevate juhtide sügavama probleemi teadvustamine. Võib-olla on ka tema üks nendest, kes juhtkonna tasandil silostumisele kaasa aitab. Ja nüüd, koos oma meeskonnaga teatud teemad läbi analüüsides ning läbi meeskonnaharjutuste ka reaalsed kogemused ning taipamised omandades võib see positiivselt mõjuda ka juhtmeeskonna sisedünaamikale. Aga siiski – kui organisatsioon soovib vältida või vähendada silostumist, oleks kõige kasulikum alustada juhtmeeskonnaga.

Koolitus: Mitterahaline motiveerimine

Koolitaja: Kaido Pajumaa

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 3. detsember

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79