Doktor Bob Nelson võtab oma raamatus ‘’1501 viisi, kuidas töötajaid tunnustada’’ kogu aastatepikkuse uurimustöö ühe lausega ilusasti kokku: ‘’Kohtle oma töötajaid austusega, maksa neile õiglast palka ning tunnusta ja premeeri neid pidevalt nende viljakandva töö eest.’’

Kui tegemist on teie jaoks olulise esinemisega, siis tõenäoliselt olete närvis. Rohkem või vähem. Võib-olla värisevad käed või kuivab suu. Süda peksleb rinnus. Püsti tõustes ja kuulajaskonna ette astudes kordate mõttes paaniliselt oma esimesi lauseid.

Ma pole kohanud veel inimest, kes ei suudaks vajadusel ära põhjendada, miks ta rassib ja rabab endal hinge seest välja, miks teeb ülipikki tööpäevi, miks just praegu on see tema töös eriti vajalik.

Tahad olla enesekindlam? Aga mitte pealetükkiv ega liigselt tagasihoidlik? Tahaks olla parem inimene, parem juht, parem meeskonnakaaslane?

Ühiskonna areng, põhjamaine kultuur ja infotehnoloogia võidukäik on aluseks uuele, argumenteeritud juhtimise kultuurile. Juhtide valik on muutuda või hääbuda.

Ainult 10% meie pikaajalisest tööõnnest sõltub välisest maailmast ehk sellest, mis meie ümber toimub. 90% pikaajalisest õnnest sõltub sellest, kuidas me maailma tajume ehk kuidas meie aju maailma töötleb. See tähendab, et olenemata asukohast võime ise suurendada oma õnne taset.

Üks tehnoloogiavaldkonna tuntumaid naisi, Facebooki operatiivjuht Sheryl Sandberg kaotas 2015. aastal ootamatu terviserikke tagajärjel abikaasa Dave Goldbergi. Sellele järgnenud läbielamistest, teiste inimeste lugudest ja psühholoogide teadustöö tulemustest räägib raamat “Variant B”, mille Sandberg kirjutas kahasse organisatsioonipsühholoog Adam Grantiga.

Raamat „Wall Streeti pokker“ pakub vaadet sellele, milline nägi välja elu ja töö Wall Streeti investeerimispankades. Lewis viib lugeja aega, mil igaüks võis end pärast paari aastat Wall Streetil veteranina tunda ning panagaarvelt tavamõistes astronoomilisi palga- ning preemianumbreid imetleda.

Sarnaselt isikliku eluga on enamik meist tööle seadnud sihid, mida saavutada, et toimuks areng, kasvaksid majandus- või tulemusnäitajad. Tihti kipuvad aga meie suurepärased plaanid takerduma ning pea alati jätab nende täideviimine soovida. Miks?

Igatsus normaalse olukorra, selle järele, mis oli vanasti, on inimlik. Juhtimise mõttes on selle mõtteviisi kultiveerimine aga üks kahjulikumaid asju. Aeg on sirutada kael ja venitada oma vaade eemale normaalsusest.

Lisaks toimivale äriideele ja meeskonnas entusiasmi ülalhoidmise oskusele on ettevõtluses eduks vaja arusaamist numbritest. Numbrid räägivad alati tõde, tarvis on vaid oskust numbrid kõnelema ehk lugu jutustama panna, räägib Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse valdkonna vanemlektor, endine Circle K Eesti ASi finantsdirektor Paavo Siimann.

Sageli arvatakse, et esinemisoskus on midagi, mida mõnel lihtsalt on ja teisel mitte. Tõsi – meie hulgas on neid, kes peavad enda nähtavaks-kuuldavaks tegemiseks nägema vähem vaeva, kuid enamik inimesi valmistab end sellisteks olukordadeks põhjalikult ette. Treenerina näen aga, et ka tõsise ettevalmistuse korral kipuvad korduma ikka ja jälle samad vead.

Tööandjatel, kelle ettevõtetel praeguses eriolukorras ehk nii hästi ei lähe, ei tasuks sellegipoolest kiiresti liiga äärmuslikke meetmeid tarvitusele võtta, soovitab Soraineni vandeadvokaat ja tööõiguse spetsialist Karin Madisson.

Saates „Juhtimislabor“ on külas vandeadvokaat ja projektijuhtide koolitaja Ott Saame, kes Advokaadibüroos Concordia on spetsialiseerunud äriõigusele ja kohtuvaidlustele.

Kriis tekitab inimestes ebakindlust – nad ei tea, mis saab edasi ja kuidas on õige tegutseda. Kriisiolukorras on organisatsioonis võtmetähtsusega just sisekommunikatsioon.

Eelmise nädala vestlused juhtide, sportlaste ja teiste inimestega annavad märku – kriisi mentaalne murdepunkt on möödas ning tuntav osa inimesi ja meeskondi on pilgud suunanud tulevikku.

Kriis tekitab ebakindlust ja hirmu, seepärast suureneb selle ajal oluliselt inimeste infovajadus. Põhiliselt tahetakse teada seda, mis otseselt või kaudselt puudutab ettevõtte ja meeskonna väljavaateid ning töötaja enda saatust.

Thomas Bothe on rahvusvaheliselt hinnatud tipp-koolitaja, kelle tähelepanu keskmes on viimased 20 aastat olnud valdkond, kus kohtuvad neli teemat: juhtimine, suhtlemine, meeskonnavaim ja teadlikkus.

Projekt on eriline töö, mis nõuab organisatsioonilt mittetavapärast lähenemist. Aga milline on sel juhul tavapärane?