CoModule'i asutaja Kristjan Maruste rääkis Pärnu Juhtimiskonverentsil, et Eesti ülikoolide ja ettevõtete vahel on koostööd vähe, sest raha on peamiselt tehnoloogia ja teenustega tegelevates iduettevõtetes, kuid teadlaste suurem hulk pigem klassikalistel teadusaladel.

Nelja Adapteri tegevusaasta jooksul on tulnud üle 1000 päringu, millest kõigi puhul kumab välja juhi soov ettevõtte tegevust paremini planeerida. Kaasaegse asutuse juht on teenäitaja ning tema fookuses on ettevõtte strateegiline planeerimine kaasates sealjuures töötajaid koostööle ning organiseerides tegevusi sihipäraselt.

Piirangute ajal privaatset majutust pakkunud Kõue mõis näeb enda peamise küberohuna e-kirju kahtlaste linkidega, millel mõni pahaaimamatu töötaja võib klikkida.

Teaduse rahaks tegemisele keskenduv 26. Pärnu Juhtimiskonverents „Tule teadus appi!“ lükkub edasi augustisse. Seoses koroonaviirusest tingitud terviseriskidega on valitsus otsustanud pikendada siseruumides ürituste korraldamise piirangut esialgu teadmata ajaks.

Äsja sai avalikuks tänavuse Palga Päeva konverentsi kava ja avanes ka soodushinnaga registreerimine. Konverentsil räägivad asjatundjad nii palgatrendidest, väärtuspakkumisest, optsioonidest kui ka palgaga seotud töövaidlustest.

Tarbijakäitumise ja kliendikogemuse ekspert Toomas Danneberg on korduvalt kokku puutunud müüjate pimeda uskumusega sellest, milline on nende klientide ostukogemus. Praktilised vaatlused ja katsed neid veendumusi sageli ei kinnita.

Ma olen alati teadnud, et ma tahan olla juht. Päev, kui minu ametinimetusele lisandus juhi tiitel, oli minu jaoks üks äraütlemata uhke päev. Olen koguaeg teadlikult selle nimel tegutsenud, et sinna jõuda. Päev, kui üks minu meeskonnaliikmetest väljendas selgelt pettumust, et minust oli saanud selle osakonna juht, oli päev, kus ma hakkasin kahtlema… kõiges. Kuidas ja kas ma üldse kunagi selle inimese enda poole võidan? Äkki keegi ei võta mind selles rollis tõsiselt? Mis siis, kui mulle meeldib idee juhiks olemisest, aga rolli ennast ma välja kanda ei suuda?

„Julgus mitte meeldida“ julgustab eesmärke seadma ja püüdlema nende poole. Enda puudujääke tunnistades vabaneme nende varjamisest. Olen see, kes ma olen.

Eesti parimate juhtide tööriistakastis on olulised nali, ausus ja kõhutunne, kuid olulisi õppetunde juhtimise kohta on nad saanud ka hobiga tegeledes, selgus 2020. aasta Pärnu Juhtimiskonverentsil.

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Kaheksandat korda toimuv konkurss „Parim juht” otsib Eesti kõige eeskujulikumat juhti, kes lisaks oma ettevõttele või organisatsioonile suunab ja panustab ühiskonda laiemalt.

Algselt märtsis toimuma pidanud Pärnu Tarneahelakonverents 2021 "Mõõdame!" lükkub seoses avalike ürituste keeluga maisse. Uued toimumiskuupäevad on 18. ja 19. mai 2021.

Kas Teie töötajad teavad, mis on nende kõige tähtsam fookus? Kas teil on distsiplineeritud lähenemine, mis aitab neid fookuseid ellu viia?

Sel korral keskendub „Juhtimislabor“ juhi meeleteadlikkusele, töötajate ja organisatsiooni paremale mõistmisele ning juhtimisele.

Malcolm Gladwelli kuues raamat osutab elu hõlbustavate kognitiivsete otseteede puudustele. Raamatu fookus on aususel, valetamisel ja sellel, kui häbitult kehv petu märkaja enamik meist on.

Juhi elus pole just ülearu palju momente, kus keegi teda siiralt ja ehedalt kuulab, on päriselt koos, kontaktis ja kohal. Juba see on nii suur väärtus: inimene tunneb, et ta on kuuldud ja mõistetud, ütleb juhtimiskvaliteedi eestkõneleja Veiko Valkiainen saates "Juhtimislabor".

Levinud arusaama kohaselt nõuab aktsiatega rikkaks saamine suurt stardikapitali. Raamat „Aktsiatega rikkaks ja vabaks“ keskendub sellele, kuidas ka palgatööline võib säästes ja investeerides lõpetada raha pärast töötamise oluliselt varem enne pensioniga.

Albert Gray on öelnud, et edukatel inimestel on saanud harjumuseks nende asjade tegemine, mida ebaõnnestujatel ei meeldi teha. Nii jõudis Edison lambipirnini, Lincoln presidendiks, Jordan korvpallimeistriks. Õppimine on katsetamine, kannatamine ja avastamine.

Sel korral keskendub saade „Juhtimislaborˮ müütidele, mida inimesed ning juhid töö kohta usuvad. Külas on meeskonnakoolitaja Raimo Ülavere, kellega tuleb muu hulgas juttu ka töötajate pädevuse hindamisest.

Kas juhiks sünnitakse või õpitakse? Igihaljas küsimus, millele ongi kaks vastust. Ühed arvavad, et juhiks saamiseks peavad olema sünnipärased eeldused, teised väidavad, et pelgalt isikuomadustest ei piisa – juhiks kasvatakse, õpitakse ja kujunetakse.

2020. aasta on asetanud meid olukordadesse, mida me ettegi ei osanud kujutada ja toonud meile väljakutseid, milleks me kaugeltki valmis ei olnud. Paljud ettevõtted sattusid tõsistesse raskustesse ja mitmed pidid tegevuse lõpetama. Kuid head kriisi ei saa raisku lasta. Paljud ettevõtted leidsid võimaluse kiireks kohanemiseks ja uutel viisidel tegutsemiseks. Kriis andis tõuke paljude protsesside märkimisväärseks kiirendamiseks ja ajendas võtma ette muudatusi, mida varem võimatuks peeti.

Mindfulness ehk meeleteadlikkus on sama asendamatu kui füüsiline liikumine või hammaste hügieen. Selle soosimine organisatsioonis kasvatab töötajate heaolu ja õnnetunnet, aga ka koostööd ja produktiivsust.

Legendaarne Warren Buffett on arvanud Philip Fisheri „Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste“ läbi aegade parimate investeerimisraamatute hulka. Sellest rebisid ette vaid tema mentori Benjamin Grahami „Intelligentne investor“ ja „Security Analysis“.

Kuidas ja milliseid tööülesandeid juhina delegeerida, algab teadlikust mõtteviisist. Targa juhi jaoks võib delegeerimine olla oluline tööriist, mil viisil oma meeskonda arendada.

Enamik elust, ja seda ka ärilises mõttes, on oma kompsud kokku pakkinud ning sotsiaalmeediasse kolinud. Tegemist pole küll uue uudisega, ent ometi võib igal teisel sotsiaalmeedia sammul otsa koperdada rabedale kampaaniale, mis parimal juhul ei tee kaupmehele lihtsalt au.

Paar aastat tagasi, kui eesti keeles ilmus Benjamin Grahami raamat „Intelligentne investor“, nimetasin seda väärtusinvestori piibliks. Sellele sekundeerib Christophe H. Browne’i „Väärtusinvestori taskuraamat“, mis toob lihtsate lausete, lühikeste peatükkide ja näidetega välja väärtusinvesteerimise olemuse.

11. novembril toimus Personaliuudiste ja Pärnu Konverentside korraldatud Koolituskonverents 2021, kus tunnustati aasta parimat koolitajat. Teist aastat järjest valisid personali-, koolitus-, arendus- ja teised juhid ning spetsialistid aasta koolitajaks Jaanus Kanguri. Palju õnne!

Koondamisteated, palga vähendamine ja negatiivsed sõnumid - Aeternumi konsultant ja koolitaja Signe Kiisk ning Rimi personalijuht Kaire Tero tõdevad, et olenemata pikaajalisest kogemusest inimestega töötamise alal on ebameeldivate sõnumite edastamine kõikide juhtide jaoks väga keeruline.

Minu nelja-aastane tütar on imeline jutuvestja. Ta räägib õhinaga kaasakiskuvaid lugusid, mis kõlavad tänu peensusteni läbimõeldud detailidele usutavalt. Mul on selle üle ainult hea meel, kuna juttude jutustamise kunst on ärimaailmas üks keskseid oskusi.

Christopher H. Browne on veendunud, et investeerimisega tegelemiseks ei pea sugugi geenius olema, vaja on vaid arusaamist mõningatest põhimõtetest. „Väärtusinvestori taskuraamatus“ jagab ta väärtusinvesteerimise põhitõdesid, mida on isegi edukalt kasutanud.

Seda artiklit ette valmistades saatsin ligi 300 e-kirja koolituste tellijatele ning küsisin, kuidas praegune tervise- (ja võib olla ka majandus-)kriis on mõjutanud koolitusturgu ning millistena nad näevad võimalikke koolitusmaastiku arenguid.

Mugavustoonist väljaastumine on kõige parem viis millegi uue teada saamiseks. Aga nagu juba definitsioon ütleb, siis ei ole see üleliia mugav. Siiski on teatud samme, mida järgides saab protsessi võimalikult lihtsaks muuta.

Ajad, mil müügimehe peamine tööriist oli telefon ja e-kiri, on vaikselt läbi saamas. B2B (ehk ärikliendilt-ärikliendile) müük on üha enam liikunud sotsiaalvõrgustikesse ning müügiinimesed, kes oskavad seda teadlikult ära kasutada, on selgelt eelisseisus.

Kas heaks esinejaks sünnitakse või on see oskus omandatav? Tõde on see, et me kõik esineme palju rohkem kui esmapilgul arvame – lisaks suurtele auditooriumidele on ka väikeses vestlusringis veenvalt mõjumine väga oluline.

Numbrid ütlevad, et viimastel aastatel pole inimeste pühendumus tööl kasvanud. Seda hoolimata sellest, et me justkui üha enam tegeleme juhtimisele inimliku näo andmisega. Kas tuntav osa sellest vastuolust tuleb sellest, et eelistame juhtimisjuttudes ja -põhimõtetes uskumusi faktidele?

Kui inimestel läheb mingil eluperioodil tohutu kiireks, siis visatakse esimese asjana oma elust välja kõik kosutav ja meeldiv. „Ei käida enam sõpradega väljas ega loeta raamatuid, samamoodi visatakse kohe alguses välja ka teadveloleku harjutused. Ja ometi on nii, et kui praktiseerida teadvelolekut just kiirel ja keerulisel ajal, siis see toetab sind väga palju,ˮ rääkis intervjuus teadveloleku koolitaja ja psühholoog Helena Väljaste.

Taas on käes aeg, mil Personaliuudised ja Pärnu Konverentsid korraldavad küsitluse, et selgitada välja, kes pälvib tiitli aasta koolitaja 2020.

Kui Jeremy Hope ja Robin Fraser 1998. aastal mõiste beyond budgeting – kohanduv eelarvestamine – käibele tõid, oli see põhimõte mitmes Skandinaavia ettevõttes juba ammu kasutusel.

Tänavuse Koolituskonverentsi peaesineja Thomas Bothe on saanud mõjutusi nii saksa, rootsi kui ka brittide kultuuriruumist. Oma koolitustes pooldab ta muu hulgas sellist lähenemisviisi, kus juht annab töötajatele nende töös vabaduse ja vastutuse ega kontrolli pidevalt, kas ja kuidas on töö tehtud.

Pealkirjas toodud väide tundub liiga tavaline ja loogiline, et sellele üldse rohkem tähelepanu pöörata. Kui tegemist on esmase muljega, siis ongi ju mõistetav, et seda ei looda teisel korral, vaid ikka kohe kõige esimesena ja kohe alguses.

Bjarte Bogsnes, maailma juhtiv ekspert kohanduva eelarvestamise ehk

Sellest, et Eesti ettevõtete tootlikkust on tarvis arendada, oleme rääkinud juba mõnda aega. Arutelude keskmes on sageli just tootmisprotsessid ja nendega seotud optimeerimise ja arendamise meetodid. Mis on ka mõistlik, kuna seal on ettevõtte suurimad kulud.

See, mis oli eile uus, võib olla juba homme aegunud. Maailm muutub, eriti kriisides, meeletu kiirusega. Kuidas saab juht oma inimeste arengut ja uute teadmiste omandamist toetada ja soodustada, kui töövaldkond on pidevas muutumises?

Äripäeva Akadeemia andis augustikuu lõpus välja Aasta Koolitaja 2020 tiitli, mille pälvis Jakob Saks. Tema palju kiidetud "Läbirääkimiste praktikum" oli selle aasta üks populaarsemaid koolitusi. Miks nii? Uurisime seda Madis Haasmalt, kes on koolitusel osalenud.

Baltikumiülese turundusjuhi kogemusega Marju Sokman ja Anett Kutti on veendunud, et korralik turundusplaan on iga äri A ja O, milleta on ettevõte justkui peata kana.

Juhtimispsühholoogias ei kehti reegel, et juhi nii, nagu sa tahaksid, et sind juhitakse. Vastupidi – selleks, et näha tulemusi ja vältida liigseid konflikte, peaks juht iga töötaja puhul valima lähenemise, mis sobib just tema inimtüübiga.

Rahaturgudel tegutseja kolm kõige saatuslikumat vaenlast on eelarvamused, emotsioonid ja liigne enesekindlus. Kui sa ei kontrolli oma psühholoogiat, pole lootustki, et kontrollid oma investeeringuid.