Raamat „Orienteerumine investeeringute miiniväljal“ aitab ära tunda ning vältida levinud investeerimisvigu, käitumuslikke eelarvamusi ja lõkse.

Kujunenud keerulises majandusolukorras seisavad paljud ettevõtjad teelahkmel: kas jätkata? kuidas edasi tegutseda? millised on minu võimalused tulevikus jätkusuutlikult tegutseda?

Personaliuudised.ee korraldataval veebiseminaril räägib Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi sellest, kuidas muudatusi juhtida ja nendega toime tulla, kui kogu töö toimub distantsilt.

Kui tundub, et meie valikud ja võimalused muutuvad üha ahtamaks, siis seda olulisemaks muutub võimsaim vahend pinge ja stressi olukordades toime tulemuseks. See on oma tähelepanu juhtimine, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere.

Koroonakriisis riigid teatavad järjest uutest majanduse abipakettidest. Kriisi pikemal jätkumisel muutuvad meetmed ilmselt veelgi ulatuslikumaks. Samal ajal ei ole keegi tühistanud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, mille rangust on Eestiski tunda saadud näiteks Estonian Airi kaasuse kaudu. Kuigi Euroopa Komisjon on kiirelt tegutsenud ja muuhulgas andnud juba välja suunised, siis võimaliku kriisi süvenemisel ei ole veel selge, mis olemuse võtavad need reeglid tulevikus.

Ajal, mil maailmas vahetatakse erinevate platvormide kaudu üle 6 miljardi sõnumi päevas, muutub üha olulisemaks teadlikkus kõne olulisusest ja selle erinevatest vormidest.

Finantsuudised annab teada, et seoses koroonaviirusest tingitud terviseriskidega ning valitsuse soovitusega mitte korraldada üritusi, kus osalejate arv ületab 100 inimest, oleme Pärnu Finantskonverentsi edasi lükanud. Uus kuupäev on 27.-28. augustil.

Kuidas võita edasilükkamist, võtta vastutus ja hakata oma harjumusi muutma, neile küsimustele otsime vastust seekordses Äripäeva raadio saates „Juhtimislabor”.

Enamik juhte on kuulnud eesmärkide seadmise mudelist SMART ja kõik on nõus, et eesmärgid peavad olema konkreetsed, mõõdetavad ja hästi läbi mõeldud. Kuid siduda eesmärke töötasude, preemiaskeemide ja edutamisega on viga, arvab juhtimiskonverentsi Coaching 2020 peaesineja

Inimestega suhtlemine moodustab paljude tööajast suurema osa. On hea, kui suhted on ladusad, pakuvad osapooltele rahuldust ja aitavad saavutada erinevaid eesmärke.

Kõik teavad, et sul on ainult mõned sekundid, et jätta endast tõeliselt hea esmamulje. Kuidas seda aga kõige paremini teha?

George Bernard Shaw on öelnud, et kõige suurem probleem kommunikatsioonis on illusioon, et see on juba aset leidnud.

Seitsmendat korda toimuv konkurss „Parim juht” otsib Eesti kõige eeskujulikumat juhti, kes lisaks enda organisatsiooni või ettevõtte tulemustele suunab ja panustab ühiskonda laiemalt.

Nii alustavad ettevõtjad kui ka juba kogenud tegijad otsustavad uute ideede elluviimise üle paljuski kõhutunde pealt. Loomulikult käib pidev riskimine edu juurde ja vastasel juhul ettevõtjateks ei saadagi, aga kui oluline on tegelikult võtta iga tegevuse aluseks konkreetsed analüüsid ja miks inimesed numbrite kokkulöömist kardavad?

2007. aasta 12. jaanuaril kell 7.51 hakkas pesapallimütsiga noormees ühes Washingtoni metroojaamas viiulit mängima. Kuigi pealtnäha oli see harilik tänavamuusiku etteaste, ei olnud seal tegelikult midagi juhuslikku.

Aeg-ajalt tekib kõikehõlmav entusiasm kindlat tüüpi investeeringute suhtes – 2000. aastate keskel tõi see kaasa kinnisvarabuumi ja 2017. aasta lõpus krüptovarade plahvatusliku hinnatõusu. Ühtäkki tundus, et kõik räägivad oma edukaist investeeringuist sellesse mullistuvasse varasse.

Oleme harjunud juhtimisraamatust otsima imelisi lugusid, põnevaid mudeleid ja põhimõtteid. Salamahti loodame kohata midagi seninägematut, mis aitaks igapäevases rapsimises justkui imeväel korda luua.

Saates on külas elektroonikatööstuse Ensto Enseki juht, tänavu parima noore juhi tiitli pälvinud Kaarel Suuk. Ta läks tööstusfirmasse tööle „ajutiselt“, kuid kerkis 15 aastaga selle juhiks.

Üks teema, mille üle meeskonnakoolitustel sageli diskussioon tekib, on meeskonnaüritustest osavõtmine. Nimelt kirjutab Patrick Lencioni oma hittraamatus “5 Dysfunctions of a Team”, et meeskond võib jõuda punkti, kus inimesed enam sellesse meeskonda ei usu ning ei soovi enam selle aktiivne liige ka olla.