31 jaanuar 2017

Alistair Fee: loorberitel puhkajad langevad konkurentsist

Alistari Fee  Foto: Erakogu

2.–3. märtsil toimuva Pärnu Tarneahelakonverentsi peaesineja Alistair Fee sõnul on igas valdkonnas võimalik teha ja peabki tegema innovatsiooni, vastasel juhul langeb ettevõte konkurentsist.

Ühes Youtube’i videos olete maininud, et “hästi” käib küll, aga kui sa tahad olla edukas, pead olema suurepärane. Kuidas saada suurepäraseks ettevõtjaks?

Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu detailidele. Sa pead teadma, mida kõik su konkurendid teevad. Siis pead sa neist erinema. Sa pead olema mingil moel teistest parem.

Sinu ettevõte peab looma rohkem väärtust: olles kiirem või odavam või terviklikum või abivalmim või paremate kontaktidega.

Kõike korraga olla ei saa, nii et vali välja need, mis sind heas mõttes eristavad. Niisugusel moel, mis sinu enda olemusega kokku kõlab.

Millised on kõige tavalisemad vead, mida ettevõtjad tänapäeval teevad?

Kõik soovivad kiiresti palju raha teenida. Inimesed ei taipa, kui raske on alguses, sest teha on nii palju ja aega ei ole kunagi piisavalt.

Ja millised on kõige tavalisemad vead, mida ettevõtted tarneahela juhtimisel teevad?

Kunagi ei tohi jääda lootma ainult ühele tarnijale. Ta veab sind alt. Ta lubab, et ei vea sind alt. Juhtub midagi ootamatut: masinad lähevad katki, transporditöötajad hakkavad streikima, keegi teeb su tarnijale parema pakkumise, nii et sinu tellimusi hakatakse täitma aeglasemalt.

Just- In-Time ehk täppisajastusega tarnete haldamine ei ole kaugeltki lihtne. Otsi pidevalt alternatiivseid tarnijaid, et leida allahindlusi, väiksema miinimumtellimusega tarnijaid ja teisi eeliseid.

Kas tarneahelajuhtimisel peaks kasutama rohkem innovaatilisi lahendusi? Kas te võiksite tuua mõne näite oma kogemusest?

Innovaatilisi lahendusi saab kasutada praktiliselt kõikjal. Iirimaal oli tekstiilitööstus väga laialt levinud. Tänu kultuurilistele muutustele hakati kodudes tekstiili vähem kasutama. 150aastane tööstus tuli uuendustega väga aeglaselt kaasa. Kasutati igivanu kangastelgi ja disainitehnikat.

Professor Alistair Fee

Rahvusvaheliselt tunnustatud loovuse ekspert.

Viinud läbi innovatsiooni ja turunduse töötubasid kokku rohkem kui 50 riigis.

Akadeemilises maailmas Squid Academy kaasasutaja, Euroopa Ärikooli vanempartner, Belfast Rahvusvahelise Kuningliku Acorn Ülikooli professor, mitmete hinnatud ülikoolide külalisprofessor.

Ainult üks ettevõte muutus. Kasutusele võeti Saksamaalt pärit kiire tehnoloogia. See ei olnud lihtne ja uute seadmete kasutuselevõtule kulus palju kuid. Kujundusprotsess võttis varasema mitme kuu asemel aega mõni minut. 100 ettevõtet on hingusele läinud. Alles on ainult üks: selles rakendatakse pidevalt innovatsiooni. Nii juhtub iga ettevõttega, kui loorberitele puhkama jäädakse: see langeb konkurentsist välja.

Et konkurentsis püsida, peavad ettevõtted ajaga kaasas käima ja vaatama pidevalt tulevikku, looma uusi ideid.

Kuidas olla loovam? Kas te võiksite pakkuda mõne nõuande, kuidas meeskonnad ettevõttes üheskoos häid ideid võiksid välja mõelda?

See on väga lai teema. Sellest on kirjutatud palju raamatuid. Ainuke viis, kuidas seda teha, on katse-eksituse meetod. Alustuseks võib panna kokku 2–4 inimesest koosneva meeskonna, kes räägivad tõtt, otsivad uusi sisendeid ja joovad koos palju kohvi. Oma valdkonda tuleb hästi tunda ja visioon peab olema lai.

Kui inimene töötab traditsioonilises valdkonnas või sektoris, mida saab ta teha, et leida enda seest üles loovus, et teha midagi teistmoodi?

Võib lugeda ajakirju mõnest teisest valdkonnast. Võib käia erinevatel konverentsidel ja loengutel. Arendada oma kujutlusvõimet. Veeta aega kunstigaleriides ja mõtiskleda, miks kunstnik seda just täpselt nii tegi: see aitab leida uusi vaatevinkleid ka sinu enda tööle ning toetab loovust.

Kui palju te Eesti kohta teate?

Olen Eestis mitu korda käinud. Reisinud, rääkinud paljude inimestega ja avastanud paljusid loovasutusi.

Eesti keelt ma ei oska. Minu tutvusringkonnas on hulk eestlastest mõtlejaid ja äriinimesi, kellega vestelda teie majanduse ja rahvusvaheliste ärisuhete üle.

Eestis on mõned suurepärased restoranid.

Eestit tuntakse maailmas väikese ja innovatiivse IT-riigina. Mida teie sellest arvate? Kas see on tõsi või pigem liialdus?

Eesti on väike, konkurentsihimuline, energiline ja elujõuline. Eesti on innovatiivne ja imeliselt energiline: innukalt ollakse valmis katsetama kõike uut ja saata inimesi igale poole maailma laiali, et leida kõikjalt parimaid lahendusi. Teised imetlevad Eestit väga.

Te ei tohi jääda loorberitele puhkama. Te peate ka edaspidi olema sama energilised.

Kas te soovitate alati kõige innovaatilisemaid lahendusi kasutada? Millises olukorras soovitaksite pigema oodata ja vaadata? Kuidas õiget innovatsiooni ära tunda?

Alati ei ole vaja tohutult innovatsiooni rakendada. Ka teisi lähenemisvõimalusi on olemas. Tähtis on silmas pidada ka põhialuseid. Kõige olulisemat tasub alles hoida, sest see loeb. Kui sa teed midagi hästi, tee seda ka edasi hästi. Suurepärane maine on väga väärtuslik.

Alati ei ole hea iga uut tehnoloogiat esimesena kasutama hakata. Esimesel kasutajal on vaja palju uusi protsesse välja töötada. Need, kes esimesele järele tulevad, saavad esimese vigadest õppida.

Õige innovatsiooni äratundmine on keeruline. Kui see oleks lihtne, teeksid seda kõik.

Edu sõltub sageli rohkem meeskonna pühendumisest.

Start-up ja innovatsioon on praegu kuum teema. Kuidas teile tundub, kas meil on innovatsioonibuum?

Innovatsioon on alati olemas olnud. Praegu on meil olemas ligipääs rahastusele, rahvusvahelised meeskonnad, ülemaailmne ideevõistlus, terve põlvkond inimesi, kes usuvad innovatsiooni ja kiirteadusse, -toitu ning -meediasse.

Noored majandusteadlikud mõtlejad, kes elavad kiiret elu, tahavad paljutki muuta.

Milline on kõige halvem innovatsiooniidee, mida te kunagi kuulnud olete?

Google’i prillid.

Räägitakse, et tulevikus saavad kõige olulisemateks oskusteks suhtlemisoskus, kultuurilised oskused ja meeskonnatööoskused. Kas te olete sellega nõus või peaksid traditsioonilised kutseoskused jääma endiselt kõige olulisemaks, millele järgmiste aastate või aastakümnete jooksul tarneahela juhtimise õpetamisel keskenduda?

Meil on vaja mõlemat. Üks ilma teiseta jääb nõrgaks. Me peame kindlustama selle, et kujutlusvõime, uurimine ja ristkasutamine edasi kestaksid. Et me ei jääks alustõdedesse kinni.

Alustõdesid tuleb kasutada uutmoodi. Inimlikkus on kõige tähtsam, mis meil on.

Alistair Fee esineb 2.–3. märtsil Pärnu Tarneahelakonverentsil ettekandega “Loovus äris – kuidas leida tarneahelale täiesti uutmoodi vaatenurk”

Loe lähemalt ja registreeri SIIN.

Autor: Harro Puusild, tööstusuudised.ee toimetaja

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79