Ära lase ükskõiksusel oma ettevõtet laastada

Foto: pixabay.com
25 august 2016

Katkise akna teooria järgi on korralagedusel omane levida.

1969. aastal korraldas Stanfordi ülikooli professor Philip Zimbardo eksperimendi. Ta jättis kaks numbrimärkideta ja lahtise kapotiga autot tänavale seisma, ühe New Yorgi Bronxi linnaossa ning teise Palo Altosse Californias. Bronxis seisvat autot rüüstati juba mõni minut pärast hülgamist. Esimesed vandaalid olid ema, isa ja väike poeg - perekond, kes võttis kaasa radiaatori ja aku. 24 tunni jooksul eemaldati sõidukist kõik, mis vähegi väärtust omas. Pärast löödi sisse aknad, lõhuti polster ja muud osad ning lapsed kasutasid varet oma mängupaigana.

Samal ajal seisis teine auto Palo Altos puutumatuna üle nädala, kuni lõpuks Zimbardo ise andis sellele vasaraga paar hoopi. Varsti hakkasid ka teised inimesed vandaalitsema. Zimbardo vaatluse järgi oli enamik vandaale mõlemal juhul hästi riietatud täiskasvanud, tõenäoliselt ühiskonnas lugupeetud kodanikud.

1982. aastal esitlesid James Q. Wilson ja George L. Kelling katkise akna teooriat, mille järgi on korralagedusel omane levida. Näiteks piirkondades nagu Bronx, kus on mahajäetud hooneid ja palju vargaid, hakatakse kiiresti vandaalitsema, sest kogukond on selle vastu apaatne. Sama juhtub ühiskonnas, kus tunnetus vastastikustest kohustustest ja üksteise märkamisest on langenud.

Edukas vandalismi ennetamise viis on probleemidega tegelemine, kui need on veel väikesed. Kui parandada katkine aken kiiresti, väheneb tõenäosus, et lisandub veelgi katkiseid aknaid. Kui puhastada kõnniteed iga päev, visatakse oluliselt vähem prahti maha ja lõpuks on kõik harjunud, et tänavad on puhtad.

Kanname selle teooria üle töö ja töökeskkonna konteksti. Mis juhtub, kui ühest kolleegi või alluva peale karjumise juhtumist ei tehta välja? Mis juhtub, kui ebakvaliteetsele tööle või teenindusele vaadatakse vahel läbi sõrmede, sest “meil oli nii kiire”? Mis juhtub, kui töötajate ettepanekuid ja arvamusi justkui kuulatakse, aga midagi sellest ei muutu? Suure tõenäosusega sama, mis autoga Bronxis – negatiivne käitumine ja sellele tähelepanu mitte pööramine kasvab ja organisatsioonis ei tegutseta enam heaperemehelikult.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Kaire Piirsalu-Hall

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79