17 mai 2018

Kuidas jõuda konfliktist koostööni?

Jaanus Kangur  Foto: Andres Haabu

Olen korduvalt koolitustel palunud osalejatel silmad sulgeda ning mitte mõelda roosast elevandist. Mida enam ma keelan, seda enam tunnistavad eksperimendis osalejad, et just suurest roosast elevandist nad mõtlesid.

Mida enam püüame konflikte vältida, ennetada või likvideerida, seda enam nad meile ligi hiilivad. Kui konfliktid on nii möödapääsmatud, nagu mõtteisse hiiliv roosa elevant, kellest mõelda ei lubata, siis kuidas elada konfliktide keskel ennast kahjustamata? Ehkki oleme enda esivanematest tehnoloogiliselt, psühholoogiliselt ja lihtsalt loogiliselt palju edasiarenenumad, oli meie eelkäijatel mitmeid oskusi, mis tänapäeval hädasti ära kuluks. Loodusrahvastel, kes elasid väikestes külakogukondades, oli mõeldamatu elada lahendamata konfliktide keskel. Passiivne tüli kahe naabrimehe vahel võis viia kogukonna hävimiseni. Seetõttu olid neil välja töötatud efektiivsed meetodid igasuguste erimeelsuste lahendamiseks.

Kui loodusrahvaste hulgas oli kahe liikme vahel erimeelsusi, siis kutsus kogukonna vanem vaenutsejad enda juurde ning enne ei mindud laiali, kui oli kokku lepitud kahju hüvitamises ning omavahel ära lepitud. Samuti kutsuti säärastesse rahutegemise ringidesse kõik osapooled, kes kuidagi võisid konfliktiga seotud olla.

Meie erinevus oma eelkäijatest on ehk peamiselt selles, et tahame konflikte lahendada võimalikult salaja ja võimalikult vähese kaasatuse printsiibil. Varguse ohvriks langenu ei pruugi kuude kaupa teada midagi uurimise käigust. Koolis korda rikkunud poisi käitumisest tahab klassijuhataja vanematega omaette rääkida ning kollektiivis pingeid tekitav kolleeg kutsutakse ülemuse juurde vaibale neljasilma vestlusele. Filosoof Thomas Hobbes kirjeldas inimeste kooseksisteerimist kui „kõigi sõda kõigi vastu“ ning lepitamatus ehk konfliktide õhku jäämine on ilmselt üks olulisemaid tegureid, mis sellist seisu tekitab. Olgu kohtus, koolis või kollektiivis, efektiivne lahendusviis on see, mille leidmisest võtab osa võimalikult suur hulk neid osapooli, keda erimeelsus vahetult puudutab.

Väärtused liidavad ja mida rohkem on kultuuris, ka töökultuuris, ühiseid väärtusi, seda lihtsam on leida ühist keelt ja seeläbi ka konflikte lahendada. Loomult ja mõtlemiselt sarnaste inimeste keskel on erimeelsusi oluliselt lihtsam lahendada kuna juba nende tekkimise eeldusi ehk arvamuste paljusust on vähem. Kaasaegsele kultuurile on pigem omane see, et meil on vähe ühised väärtused ja arvamuste paljusus on rohkem levinud. Konfliktilahendamiseks kasulik leida neid asjaolusid, mis osalisi liidavad ja lähendavad.

Konfliktide lahendamise meelespea:

-Ära ela konfliktide keskel, see mõjub hävitavalt. Kõik konfliktid tuleb lahendada!

-Leia osapooli siduvad ühiseid väärtusi ning lepi kokku protseduuri reeglid (näiteks: kõigil on võrdne õigus oma arvamusele ja kõik saavad sõna).

-Kaasa lahenduse leidmisse kõik asjaga seotud osapooled algusest ehk konflikti määratlemise või defineerimise faasist peale.

Koolitus "Konfliktide lahendamine": Jaanus Kangur: Äripäeva Akadeemia

Koolitaja

Korraldaja

Toimub: 25. mail ja 23. augustil

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79