Kuidas astuda mugavustsoonist välja nii, et ei oleks liialt ebamugav?

Mugavustoonist väljaastumine on kõige parem viis millegi uue teada saamiseks. Aga nagu juba definitsioon ütleb, siis ei ole see üleliia mugav. Siiski on teatud samme, mida järgides saab protsessi võimalikult lihtsaks muuta.

Merli Üle  

Alustamiseks ei pea kordama Neil Armstrongi reisi kuule, Richard Bransoni kuumaõhupalliga ookeani ületust ega isegi mitte Anu Saagimi paljastavaid pilte. Mugavustsoonist väljaastumist saab teha nii, et endal on ainult veidi ebamugav ja teised isegi ei märka. Kuidas seda oskuslikult teha?

Tunne oma mugavustsooni

Selleks, et üldse midagi uut teha, tuleb kõigepealt enda tavapärast toimimist tähele panna. Nägema peab nii stampkäitumisi, automaatotsuseid kui ka eelduseid, mida teeme. Meie mugavustsoon kujuneb välja juhuslikest ja mitteteadlikest ning teadlikest ja ratsionaalsetest valikutest. Esmalt tuleb aru saada, mis sinu mugavustsoon on. Kes meist ei oleks kogenud, et poeskäik või autosõit möödub autopiloodil, mille kohta hiljem on midagi raske meenutada. Märka nädala jooksul selliseid olukordi. Teine oluline asi on märgata olukordi ja tegevusi, mida sa teha ei soovi või pidevalt edasi lükkad. Näiteks ise lükkasin varem iga kord päeva või paar edasi kokku lepitud koolituse kalendrisse märkimist, kuni taipasin, et põhjuseks ei ole mitte sobiva aja leidmine, vaid minu hirm negatiivse tagasiside ees halvasti ettevalmistatud koolitusele. Enda tegude tõeliste põhjuste väljaselgitamine vajab tähelepanu ja mõtestamist.

Ole avatud

Mugavustsoonist väljaastumisel hoia enda ootused madalad. See võimaldab olla avastamise režiimil ning tõeliselt midagi uut teada saada. Norra kirjanik Jostein Gaarder on väga tabalt kirjeldanud avatud olemist. Kui laualt maha veerema hakkav moosipurk tõuseb hoopis tavapärase kukkumise asemel lae alla lendlema, siis seda nägev väikelaps lihtsalt jälgib olukorda huviga. Tõenäoliselt pakub see talle lõbu. Täpselt nagu ka esmakordselt kaelkirjaku nägemine. Hõljuvat moosipurki nägeva täiskasvanu reaktsioon on ilmselt hoopis teine – tugeva ehmatuse ja paanika vahepeal. Oleme õppinud väga palju käitumisnorme ja teadmisi, millest lähtuvalt ootame mingit kindlat tulemust. Mugavustsoonist väljaastumisel ole avatud ning koge päriselt midagi uut.

Ametialaselt konverentsidel käies astun meeleldi ligi võõrastele inimestele. Seeläbi on tekkinud väga huvitavaid vestluseid – olen saanud teada ääretult põnevaid vaatenurkasid Brasiilia hotelliärist, avastanud, et sadade töötajatega konsultatsiooniettevõtteid on võimalik üleval pidada, andes ainult autotootjatele hinnastamise osas nõu. Tean ka ilma põhjaliku uurimiseta, mis on erinevate produktiivsusrakenduste plussid ja miinused, kuidas Brittide abiga suudeti maksulaekumist Costa Ricas peaaegu kolmekordistada jne. Aga olen omandanud ka väga palju praktilist infot kõige olulisemate turu suunajate kohta. Need teadmised on mu enda töös lihtsustanud märkimisväärselt massitarbimise jaoks mõeldud lahenduste leidmist.

Teiste arvamus pole oluline

Sageli ei julge me midagi uut või teistmoodi teha, sest teised võivad meie kohta midagi arvata. Eeldame, et kindlasti arvatakse ju halvasti. Lihtne vastus on see, et tegelikult ei mäleta keegi teine peale meie seda olukorda. Isegi siis, kui korraldame korraliku prohmaka.

Mugavustsoonist välja tulles pöörame enda käitumisele kõrgendatud tähelepanu. Kipume ka keskenduma just olukorra negatiivsetele aspektidele. Varem võisin lõputult tagantjärele analüüsida enda käitumist ja leida alati mingi uue negatiivse aspekti. See muutis mugavustsoonist väljaastumise üsna masendavaks tegevuseks. Ahaa-hetk tabas mind siis, kui olin koolitust läbi viies saanud hakkama enda arvates totaalse fopaaga. Küsisin hiljem juures viibinud inimeselt tagasisidet ning minu täielik läbikukkumine oli jäänud talle märkamatuks. Ta oli samal ajal keskendunud enda paremana näitamisele ehk harjutuse ettekande ettevalmistusele.

Seega parimal juhul räägitakse meist humoorika kogemusena perele või sõpradele. Kes veel kahtleb, siis püüdku meenutada olukorda, kus keegi sai konverentsil hakkama tõeliselt halva ettekandega ja kui kaua aega tagasi see päriselt oli. Või seda inimest, kes tegi sulle viimase müügikõne. Või võõrast, kes viimati tänaval kõnetas.

Ole uudishimulik

Nüüd, kui ootused on all, siis küsi ja tunne huvi. Toimetamine enda jaoks ebamugaval territooriumil võimaldab uurida teisi seisukohti, mis erinevad oluliselt omaenda tõekspidamistest. Olen pidanud hiljem väärtushinnanguid ka põhjapanevates teemades ümber hindama. Pidin tõsiselt muutma enda vaatenurka naisjuhtide kvoodi teemale, sest vastaspoolel olid vägagi põhjendatud ning teaduslikult tõestatud argumendid. Samas jälgin LinkedIn’is juba mitu aastat kerge huumorinurga alt ühe Texase härrasmehe seisukohavõtte erinevatel teemadel ning mõistan paremini USA lõhestumise põhjuseid.

Peegelda tagasi

Kui oled juba teinud enda jaoks midagi ebamugavat, siis võta pärast aega, et selle peale korra mõelda. See aitab aru saada, mis tegelikult ebamugav oli. Kas enda tutvustamisel võõrale oli kõige ebamugavam osa esimene kõnetamine, see kui te juhtumisi ei leidnudki ühist jututeemat või olid teise seisukohad sellised, millega on raske samastuda. Tasub mõttemänge teha ka esmapilgul varjatud teguritega nagu füüsiline keskkond, seltskonna suurus, konkreetne isik või seisukoht.

See kõik jääb lihtsalt lõbusateks juttudeks, kui ei võta endale aega korra selle kogemuse peale teadlikult hiljem mõelda. Endale tasub esitada küsimused: mis siis oli tegelikult teistmoodi kui ma ootasin, mida teada sain ja mida teinekord teisiti teeksin. Tagasi tuleb vaadata mõttega, et mida ma teada sain, mitte mõttega, et mida valesti tegin.

Mõned mõtted, kuidas tasapisi alustada

Mugavustsoonist välja astumiseks on vaja teha just neid asju, mis on natukene ebamugavad. Selleks ei pea kohe ronima lavale suure publiku ette ega võtma tööl suurt ja mahukat projekti.

Mõned lihtsad mõtted, mida katsetada mugavustsoonist välja astumiseks:

Algajale

-Pea üks päev paastu

-Ärka tund aega varem

-Vaheta päevaks veebibrowserit

-Ära vaata päeva jooksul televiisorit ega voogedastusteenuseid mõnest nutiseadmest

-Jäta enda telefon üheks päevaks koju

-Vaata dokumentaali teemal, mille kohta sul on olemas tugev arvamus ning mis argumenteerib sinu vaadete vastu

-Käi kodupoe asemel teises kaupluses või telli hoopis e-poest

Veidi julgemale

-Kirjuta enda iidolile

-Käi üksi kohvikus

-Võta tööl vastu see väike ülesanne, mida tavapäraselt alati teistele sokutad

-Helista keskkooliaegsele sõbrale

-Tee siiras kompliment võõrale. Või kui seda on liiga palju, siis pereliikmele või kolleegile

-Kiida kedagi – päriselt nii, et sa seda mõtled. Tee seda avalikult

-Mine vabatahtlikuks

-Vestle võõraga

-Õpeta eakale lähisugulasele mõne nutiseadme või -rakenduse kasutamist

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004