30 august 2016

Hollandi ekspertide arvates peavad Eesti ettevõtjad end rohkem kiitma

Peter Kentie, Eestile EST-kontseptsiooni väljapakkuja  

Tänavune Pärnu Turunduskonverents viib Eesti turundajad Pärnu asemel Amsterdami. Visiiti ette valmistades uurisime Eestiga tihedalt seotud Hollandi äritegelastelt, mida nad Eesti ärikultuurist ja Eesti ettevõtete ekspordipotentsiaalist arvavad ja millised on meie probleemid ja võimalused Euroopas edukalt äri teha.

Komposiitmaterjalide sektoris töötav Eric Boers räägib, et tema näeb Eestis eelkõige noori ettevõtlikke inimesi. „Eestlastel on rohkem sisu ja vaimu rohkem, kui eestlased ise aru saavad“, lisab Boers. „Hollandlased küll hindavad tagasihoidlikkust, aga eestlased on liiga tagasihoidlikud!“

Kõige rohkem oleks hollandlastel Eestist õppida meie e-valitsuse projektist. „Selline asi teeb mind kui hollandlast kadedaks küll“, tunnistab Boers.

Samas eksisteerib Eestis lisaks moodsale digimaailmale ka paralleelmaailm – nõukogude pärand. „Kui töötasin ühe Muuga sadama vedelgaasiprojekti kallal, siis puutusin kokku huvitava vastuoluga. Ühelt poolt suhtlesid meiega noored, suurepärase inglise keele oskuse ja läänelike kommetega inimesed. Aga samas olid kusagil tagaplaanil otsuseid tegemas hoopis teistmoodi suhtumisega tegelased – ma nimetaks neid nomenklatura,“ jutustab Boers.

Konverents toimub 16.-18. novembril 2016.

Konverents toimub juba 18. korda (esimene konverents toimus aastal 1999).

Esimest korda toimub Pärnu Turunduskonverents välismaal Amsterdami Turunduskonverentsi nime all. 

Lisainfot leiad siit.

Eestlased muudavad end ise väikeseks

EASi esindaja Hollandis Thijs de Neeve arvab, et Eesti ja Hollandi kultuur on väga sarnased, isegi lähedasemad kui Hollandi ja Belgia kultuur. Hollandlased on üllatunud kui Põhjamaine Eesti on, üldise eelarvamuse kohaselt peaks Eesti olema slaavi kultuuriga Ida- Euroopa. „Disain, arhitektuur, elustiil – kõik on põhjamaine ja sarnane Hollandiga. Telliskivi Loomelinnak võiks vabalt asuda kusagil Hollandis,“ räägib de Neeve.

Peamine erinevus seisneb selles, et hollandlased on ekstraverdid ja eestlased on introverdid. „Hollandlane on valmis kohe helistama ja asja uurima kui ta äripartnerilt vastust ei saa. Eestlased on tagasihoidlikumad, hollandlased on agressiivsemad. Eestlased on väga vaiksed, ühine joon on see, et nii eestlased kui hollandlased on väga otsekohesed.“

„Suhtumine, suhtumine, suhtumine!“ põrutab EASi esindaja Hollandis Thijs de Neeve, kes peab suhtumist suurimaks takistuseks, miks Eesti ettevõtjad Hollandi turul väga suuri edusamme teinud pole. „Selleks, et Hollandi turul edu saavutada, tuleb sinna ise kohale minna ja kontakte luua,“ lisab de Neeve.

Kuna Eesti ettevõtted on väikesed, siis näeb Thijs de Neeve potentsiaali Hollandi turul läbi lüüa eelkõige kõrge kvaliteediga premium-segmendi toodetega.

De Neeve sõnul sisendavad eestlased endale kogu aeg, et nad on väikesed. „Suurus on mentaalne küsimus. Kui eestlased sisendavad endale kogu aeg, et on väiksed, siis te hakkategi seda uskuma,“ väidab ta

Ja muidugi ei saa mööda meie loomupärasest tagasihoidlikkusest. “Eestlased ei kiida ennast ja oma asju. Alles siis, kui teised neile nende asjade headust kinnitavad, siis hakkavad nad seda uskuma.“

Eestlased peaksid end rohkem kiitma

Eestile EST- brändikontseptsiooni pakkumisega tuntuks saanud Peter Kentie rõhutab samuti eestlaste liigset tagasihoidlikkust. „Eestlased ei saa ise aru, kui head nad on. Lääne-eurooplased kiidavad ennast rohkem, sageli lubatakse enne ja siis alles hakatakse tegema,“ räägib Kentie.

Näitena toob ta jalgrattafirma FIX – nad teevad suurepäraseid tooteid, aga on ise tagasihoidlikud. Eksportiv ettevõtte vajab mõlemaid – nii arendajaid ja insenere kui müügimehi. Kui eestlased tahavad läbi lüüa, siis peavad nad õppima ennast paremini müüma ja turundama.

„Harva leiab inimesi, kelles on olemas nii inseneri kui müügimehe omadused. Kui tuua Apple’i näide, siis on igal ettevõttel vaja Steve Wozniaki ja Steve Jobsi. Eestlased on nagu Wozniakid, aga neil on vaja juurde ka Jobse,“ toob Kentie huvitava paralleeli.

Kentie toob Eesti puhul välja selle, et oleme lõhestunud, meis on kaks äärmust. „Kui vaadata digitaalsfääri, siis ühelt poolt on väga kõrge tase. Aga samas kui vaadata paljude riigiasutuste ja ettevõtete veebilehti, siis on need nagu eelmisest sajandist."

Riigi kuvand mõjutab ka ettevõtete kuvandit välismaal

Loomulikult ei saa Kentie rääkimata jätta ka oma lemmikteemast, Eesti brändingust. „Ka brändingu puhul on Eestile omane imelik kahestumine. „Ühest küljest turundate te Eestit kui ülimalt digitaalset riiki. Samas kui vaadata Eestit tutvustavaid veebilehti, räägivad need peamiselt metsikust loodusest. Kord pidasime EASi ruumides konverentsi – terve päeva rääkisime digitaalsest Eestist, aga kogu ruumikujundus oli loodusega seotud - loomad ja puud.

Eestit tutvustavates sõnumites pole järjepidevust. Te peate valima ühe ja konkreetse sõnumi. Meie Hollandis valiks ühe tee ja läheks lõpuni. Bränd peab olema järjepidev, ei tohi tekitada segadust. Et silma paista suurtel turgudel, peavad sõnumid olema selged ja ühesugused.

Riigi bränding sillutab teed selle riigi firmadele. Kui riigi bränding on segane, siis ei saa ka äride kuvand välismaal olla selge,“ arvab Kentie.

Kentie näeb Eestil kui turismisihtkohal Hollandis kõvasti potentsiaali. „Eesti võiks olla järgmine kuum sihtkoht. Hollandlased on igal pool mujal käinud juba, nüüd võiksid nad avastada Eestit. Pool meie rahvastikust on üle 50 aasta vanad. Neil on raha ja vaba aega. See oleks Eesti turismile suurepärane ärivõimalus. Aga lennupiletid on kallid – Tallinnase lendamine maksab 350 – 400 eurot, samas kui Eindhovenist Hispaaniasse maksab lennupilet ainult 30 eurot,“ räägib Kentie.

 

Amsterdami Turunduskonverents toimub 16.-18. novembril 2016. Rohkem infot leiad SIIT.

Novembris saabki teoks enneolematu Eesti turundajate ärimissioon Hollandisse. Pärnu Konverentsid ja Best Marketing viivad terve lennukitäie Eesti turundajaid Amsterdami, et maailma parimateks müügimeesteks tituleeritud hollandlastelt turundust ja müüki õppida ning miks mitte ka jalga Amsterdami ettevõtete ukse vahele saada. Traditsiooniliselt Pärnus toimuv Turunduskonverents toimub seekord Amsterdamis, linna hetke kõige ägedamas hoones A’dam Toweris.

Lisaks konverentsiprogrammile külastab Eesti delegatsioon Hollandi erinevate valdkondade ettevõtteid, just selleks, et näha, kuidas hollandlased tegutsevad omaenda loomulikus keskkonnas. Selleks on ette nähtud terve päev ja ettevõtteid on valikus üle 20. Ettevõttekülastus ei tähenda kilemütside ja –sussidega klassiekskursioon, kus vaadatakse, kuidas juustu toodetakse. Ettevõttekülastuste eesmärgiks on kohtuda ettevõtete juhtide, turundusjuhtide ja teiste oma ala tippudega, kes räägivad ja näitavad, kuidas nad turundavad, milline on nende bränding, pakendid, digitaalturundus jne. Ettevõttekülastused on väga interaktiivsed ja lähevad teemasse rohkem süvitsi, kui tavapärane konverentsiettekanne seda võimaldab.

Lisaks ettevõtte külastusele võtavad turundajad osa ka EPICA reklaamiauhindade galast, mis on maailma üks suurimaid reklaamikonkursse, kuhu igal aastal esitatakse üle 5000 töö pea igast maailma riigist. EPICA auhinnagalal antakse paari tunni jooksul ülevaade maailma parimatest reklaamidest, kuid lisaks pidulikule osale on võimalik tuttavaks saada ja kontakte luua Hollandi ja ka maailma reklaamistööstuse tippude ja turundusotsustajatega.

Autor: Hando Sinisalu, Best Marketing Internationali juht

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79