Jana Jukina • 29 november 2016
Jaga lugu:

Kuidas paremini mõelda?

Jaan Aru, Tartu Ülikooli ajateadlane  Foto: Liisi Matvere

Mõtlemine on tunduvalt raskem, kui me arvame, rääkis Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru Koolituskonverentsil 2017.

Aju pole loodud mõtlemiseks

Mõtlemine pole evolutsiooni jooksul oluline olnud, võib-olla viimase paarisaja aasta jooksul. Kui näed džunglis tiigrit ja jääd mõtlema, mida teha, siis see on rumal. Aju peab tegema otsuse, mis on enamvähem õige, piisavalt kiiresti. Mõtlemine segab tihti neid asju, mida aju hästi teeb. Kui oled hea golfi- või tennisemängija ja hakkad lööki sooritades mõtlema, siis sa suure tõenäosusega eksid, sest mõtlemine hakkab segama teisi ajuprotsesse. 

Uudsus on tähtis õppimissignaal

Kui miski on uus, siis aju tahab sellest õppida. Aju jaoks oluline meelde jätta, kust leidsid puuvilju, kas nad tegid kõhu täis või lahti vms. Kui midagi on uut, siis see tähendab, et aju veel ei teadnud ja ta peab õppima. Iga kord, kui näeme midagi uut, siis ajus vallandub mõnureaktsioon ja see aitab õppida mustreid, mis parajasti olid ajus aktiivsed.

Probleem on see, et uudsust saame ka telefoni scrollides. Aju pole loodud selle keskkonna jaoks, kus uudsus on nii kättesaadav. Iga kord, kui on ajus liiga palju mõnu, siis on oht sattuda sõltuvusse. Seega ei ole vaja imestada, et nutiseadmed tekitavad sõltuvust. Sõltuvus uudsusest tähendab seda, et inimesed on head rööprähklejad ja neil on raske tegeleda mõtlemisega.

Rööprähklemine on uudsuse sõltuvuses olevale ajule lihtne

Rööprähklemine toob uudsust, seetõttu on rööprähklemine mõnus ja tundub ajule meeldiv. Tundub, et teeme midagi, aga tegelikult on see lihtsama vastupanu teed minek. Mõtlemine on ajule nagu köiel kõnd, tundub mõttetult keeruline ja igav. Mõtlemine vajab pikka keskendumist ja kõiki su ressursse, vajab pikka harjutamist. Köiel kõndimist on lihtne segada tuule poolt, nii on ka mõtlemist lihtne segada väliskeskkonna signaalide poolt. Mõtlen, et teen ühte asja, aga telefon vilgub ja ikkagi vaatan. Tean, et see segab, aga ikka vaatan. Mõtlemine on raske, sest paljud asjad üritavad meid kõrvale kallutada.

Mõtlemine on tarvilik, et tulla uute lahendusteni

„Mõtlemise all ei pea ma silmas uitmõtlemist, et istud rannas kokteiliga ja unistad,“ rääkis Aru. Jutt käib sihipärasest mõtlemisest, kui üritad kontrollida omaenda aju. Teed aju sees köiel kõndi, sunnid aju looma uusi seoseid jms. Köiel kõnnil on vähemalt keskkond, ms sunnib keskenduma, aga uute ideede loomisel peab ka aju sundima keskenduma. Vastused ja lahendused tulevad tihti siis, kui me parajasti aktiivselt ei mõtle. Klassikaline näide on vann. Aga alati on sellele eelnenud pikk mõtlemisprotsess. Ajus aktiivsusmustrite kombineerimist ei saa vältida. Enne vanni minemist peab mõtlema ja probleemiga tegelema, siis hakkab aju omapäi edasi lahendama probleemi ja võib jõuda huvitavamate lahendusteni. Rööprähklemine takistab mõtlemist olulisel määral. 

Lõpetuseks ütles Jaan Aru, et mõtlemine on raske, aga mõnus väljakutse ja igaühel tuleb leida endale sobivad võimalused, kuidas mõelda. „Vahel pikutan teki all, et miski mind mõtlemise juures ei segaks. Ka keskkond mitte,“ rääkis Aru oma mõtlemisharjumustest.

Tekita aega, kus oled vaba nutiseadmest, veebi lehitsemisest jne. Tegeled ainult selle tööülesandega, mis parajasti oluline on.

Jupita oma tööülesandeid. Võta eesmärgiks kirjutada neli lauset ära (kui on vaja teha pikemat teksti), aga nii tehes anname ajule lühikese ja konkreetse ülesande, mis on lahendatav 25 minutiga ja siis saab minna uue ülesande juurde. See on ajule mõnus. Lisaks ühe ülesande maha tõmbamine on hea tunne. 

Keskendu ühele asjale. Nagu köiel kõnd. Kui tahad mõelda, siis pead kõik muu kinni panema. 

Hoia aju tühjana. Ürita hoida aju tühjana segavates asjadest. Pane kaks asja kirja - tahan alustada „sellest“ ja tahan jõuda „sinna“. Siis hakkan mõtlema, mis teekond seal vahel võiks olla. Kirjapanemisega tõstad asja ajust välja, aju ei pea sellele mõtlema ja seda infot hoidma ning saab keskenduda teistele ülesannetele.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee