19 juuni 2017

Ilona Nurmela: äri tegemine on inimeste teenimine

Foto: Urmas Kamdron

Ärifilosoofialt keskmisest nivoost kõrgemal asuvad ettevõtted loovad strateegilisi partnerlussuhteid ja mõistavad tasuta teenete väärtust. Nad taipavad suurepäraselt, et äri tegemine ei ole toode ega teenus, vaid inimeste teenimine, rääkis professionaalne läbirääkija, lepitaja, nõustaja ja Mediator.ee tegevjuht Ilona Nurmela.

Kogu suhtlus koostööpartneritega, ka tarneahelas tuleb ettevõtte juhtide ja omanike ärifilosoofiast ja sellest filosoofilisest kaardist, mis on neil peas. „Kõige esimene baastase on ellujäämise tase. Paljud ettevõtted jäävad sinna kinni, sest arvavad, et peavad ennekõike kasumit teenima. Mida kõrgemale aga ettevõte läheb, jõuab ta arusaamiseni, et suhtumisest „üks võidab, teine kaotab“ ei piisa ja edasi viib loov koostöö ja head suhted,“ selgitas Nurmela new age’liku maailmavaate eripära äris.  

Lähene koostööle struktuurselt!

Läbirääkimised, kus tõmmatakse tekki enda poole ja püütakse võimalikult palju endale rabada, ei ole kunagi koostööle suunatud. Nurmela soovitas koostööle läheneda struktuurselt, sest win-win koostööks on vajalikud mitmed eeltingimused.

„Lähtu teisest inimesest ja ürita välja mõelda, mis võiks olla tema huvi kokkuleppe tegemisel. Huvide puhul tasub mõelda nii konfliktsetele kui ka ühishuvidele. Ära lihtsalt täpsusta huve, vaid ehita samal ajal suhet. Suhete loomine on täiesti eraldi eesmärk läbirääkimistel,“ kommenteeris Nurmela.

Järgmiseks soovitas Nurmela kindlaks teha objektiivsed kriteeriumid: miks mu huvi on see, mis ta on. Siin tasub mõelda turuhinnale, poolte omavahelisele praktikale, juriidilistele pretsedentidele jms. „Neid on võimalik kasutada objektiivse põhjendusena, miks te mingit kokkulepet saavutada tahate,“ ütles Nurmela.

Ühishuvide puhul soovitas ta mõelda ka, mis on parim võimalik alternatiiv. „Kui olete valmis mõelnud võimalused, mida saate koos teha, siis on alati hea teada ka alternatiive. Kui täna kokkuleppele ei jõua, peab olema tegevuskava, mida edasi teha,“ märkis Nurmela, lisades, et kohustusi ei tohi unustada fikseerida kas protokolli või digiallkirjaga.

Aktiivse kuulamise kolm põhitõde

Tavaliselt räägivad inimesed liiga palju, et teist veenda. Aga et veenda, peab oskama inimest rohkem kuulata. „Õppige armastama small talk’i,“ soovitas Nurmela. „Millest iganes inimene räägib, siis tegelikult annab ta sulle informatsiooni. Kuulake ja küsige küsimusi, isegi kui te ise ei taha ennast avada.“

Teiseks soovitas Nurmela kasutada verbaalset peegeldust. „Kujutage ette, et lähete läbirääkimisruumi ja te juba näete inimeste kehakeelest, kas on jõutud kokkuleppele või mitte. Samamoodi toimib verbaalne peegeldus, mis on inimesele tema enda öeldud sõnade tagasi tsiteerimine. Ärge ainult seda üle kasutage! Seda tasub kasutada siis, kui te ei saanud päris täpselt aru, miks inimene midagi rääkis,“ rääkis Nurmela.

Kolmandaks soovitas Nurmela küsige avatud küsimusi, mis on küll lihtne tõde, aga kipub ununema.

Autor: Harro Puusild, tööstusuudised.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79